Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva ühiskonnas üks salakavalamaid terviseriske, mida sageli nimetatakse “vaikseks tapjaks”. Selle hüüdnime on seisund teeninud põhjusega: enamikul juhtudel ei põhjusta vere lipiidide taseme tõus mitte mingeid tuntavaid vaevusi ega valusid enne, kui tagajärjeks on juba tõsine terviserike, näiteks infarkt või insult. Siiski on olemas teatud füüsilised märgid ja peenemad sümptomid, mida keha võib saata ja mida inimesed tihti ekslikult väsimuse, vananemise või muude vähem ohtlike seisundite arvele kirjutavad. Oskus neid märke lugeda võib päästa elu, sest varajane avastamine annab võimaluse muuta elustiili ja vältida pöördumatuid kahjustusi veresoonkonnas.
Miks kolesterool on ohtlik ja kuidas see kehas toimib?
Enne sümptomite juurde asumist on oluline mõista, mis on kolesterool ja miks selle liigne tase on ohtlik. Kolesterool on vahaja, rasvasarnane aine, mida leidub igas keharakus. Meie organism vajab seda hormoonide tootmiseks, D-vitamiini sünteesimiseks ja toidu seedimiseks. Probleem tekib siis, kui veres on liiga palju nn halba kolesterooli ehk LDL-kolesterooli.
Kui LDL-kolesterooli tase on kõrge, hakkab see kogunema arterite seintele, moodustades naaste. See protsess, mida nimetatakse ateroskleroosiks, muudab arterid kitsamaks ja jäigemaks, piirates verevoolu elutähtsatesse organitesse. See ongi põhjus, miks kõrge kolesterool on südamehaiguste peamine riskitegur. Kuna naastude kogunemine on aeglane protsess, mis võib kesta aastaid, ei tunne inimene tavaliselt midagi enne, kui veresoon on kriitiliselt ummistunud.
Nahal ja silmadel ilmnevad hoiatusmärgid
Kuigi kõrge kolesterool on sisemine probleem, võivad selle ilmingud mõnikord jõuda naha pinnale. Need on sümptomid, mida paljud peavad lihtsalt kosmeetilisteks defektideks, kuid tegelikult võivad need viidata tõsisele lipiidide ainevahetuse häirele.
Kollakad moodustised silmalaugudel (ksantelasmid)
Üks levinumaid väliseid märke on ksantelasmid (xanthelasma). Need on pehmed, kollakad, kergelt nahapinnast kõrgemad moodustised või laigud, mis tekivad tavaliselt silmalaugudele või silmanurkadesse nina lähedal. Need koosnevad naha alla ladestunud kolesteroolist. Ksantelasmid ise ei ole valusad ega mõjuta nägemist, mistõttu inimesed pöörduvad nendega sageli nahaarsti poole kosmeetilistel põhjustel, teadmata, et tegemist võib olla märgiga väga kõrgest kolesteroolitasemest või geneetilisest soodumusest düslipideemiale.
Hallikas ring silma sarvkesta ümber
Teine silmadega seotud märk on arcus senilis. See väljendub helehalli, valkja või sinaka ringina silma värvilise osa (vikerkesta) ümber. Vanematel inimestel on see üsna tavaline ega pruugi viidata haigusele, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastasel inimesel, on see tugev indikaator perekondlikust hüperkolesteroleemiast – geneetilisest seisundist, mis põhjustab ohtlikult kõrget kolesteroolitaset.
Nahapinnast kõrgemad sõlmekesed (ksatoomid)
Lisaks silmadele võivad kolesterooliladestused tekkida ka mujale kehale. Neid nimetatakse ksantoomideks. Need võivad välja näha nagu väikesed punakad või kollakad muhud nahal ja ilmnevad sageli kohtades, kus nahk on pinge all, näiteks küünarnukkidel, põlvedel, kätel, jalgadel või isegi tuharatel. Mõnikord võivad need olla sügelevad või hellad, kuid sageli on need valutud. Nende ilmumine viitab tavaliselt väga kõrgele triglütseriidide või kolesterooli tasemele.
Jalad kui varajane hoiatussüsteem: perifeersete arterite haigus
Üks kõige sagedamini eiratud sümptomite gruppe on seotud jalgadega. Kui kolesteroolinaastud ummistavad südameartereid, põhjustab see stenokardiat või infarkti. Kuid samasugune ummistumine toimub ka jalgades asuvates arterites. Seda seisundit nimetatakse perifeersete arterite haiguseks (PAD).
- Valu kõndimisel (katkendlik lonkamine): See on klassikaline PAD sümptom. Inimene tunneb kõndides sääremarjades, reites või tuharates krampi, valu või raskustunnet. Valu kaob tavaliselt pärast mõne minutilist puhkust, kuid naaseb uuesti liikuma hakates. Paljud peavad seda lihtsalt vanaduse või halva füüsilise vormi märgiks.
- Jalgade külmetamine: Kui üks jalg tundub katsudes jahedam kui teine, võib see viidata verevoolu takistusele.
- Muutused naha välimuses: Halva verevarustuse tõttu võib jalgade nahk muutuda läikivaks, karvakasv säärtel võib väheneda või kaduda täielikult ning varbaküüned võivad muutuda hapraks ja kasvada aeglaselt.
- Öised krambid ja valu puhkeolekus: Haiguse süvenedes võib valu tekkida isegi lamades, eriti öösiti, häirides und. Tihti aitab jala voodist allariputamine, kuna gravitatsioon aitab verel arteritesse jõuda.
Kui märkate endal neid sümptomeid, ei tohiks neid ignoreerida. See on selge märk, et veresooned on kitsenenud, ja on väga tõenäoline, et sarnane protsess toimub ka südame ja aju veresoontes.
Ebatavalised sümptomid, mida tasub jälgida
Lisaks otsestele füüsilistele märkidele on olemas kaudsed sümptomid, mis võivad viidata veresoonkonna probleemidele, mille juurpõhjuseks on kõrge kolesterool.
Erektsioonihäired meestel: See võib olla üks varasemaid märke kõrgest kolesteroolist ja südame-veresoonkonna haigustest. Erektsiooni saavutamiseks on vaja tugevat verevoolu. Kui arterid on kolesteroolinaastude tõttu kitsenenud, võib verevool suguelunditesse olla häiritud ammu enne, kui tekivad probleemid südames. Seega ei tohiks mehed erektsioonihäireid pidada vaid stressi või vanuse süüks.
Pearinglus ja tasakaaluhäired: Kui unearterid (kaelaarterid), mis varustavad aju verega, on naastude tõttu kitsenenud, võib see põhjustada ajutist verevarustuse vähenemist. See võib väljenduda äkilise pearingluse, segasuse või tasakaalukaotusena. Need võivad olla mini-insuldi ehk transitoorse isheemilise ataki (TIA) sümptomid, mis nõuavad kohest arstiabi.
Riskifaktorid: kes peaks olema eriti valvas?
Kuigi kõrge kolesterool võib tabada igaüht, on teatud rühmadel risk märgatavalt suurem. Nende inimeste jaoks on sümptomite jälgimine ja regulaarne vereanalüüs kriitilise tähtsusega.
- Ebatervislik toitumine: Rohke küllastunud rasvade (leidub punases lihas, täisrasvastes piimatoodetes) ja transrasvade (leidub paljudes poeküpsistes, kreekerites) tarbimine tõstab kolesterooli.
- Vähene füüsiline aktiivsus: Istuv eluviis alandab “hea” HDL-kolesterooli taset, mis aitab artereid puhastada.
- Suitsetamine: Sigaretisuits kahjustab veresoonte seinu, muutes need vastuvõtlikumaks rasva kogunemisele. Samuti alandab see HDL taset.
- Diabeet: Kõrge veresuhkur soodustab ohtliku LDL-kolesterooli teket ja vähendab kaitsvat HDL-kolesterooli.
- Perekondlik eelsoodumus: Kui teie vanematel või õdedel-vendadel on olnud kõrge kolesterool või südamehaigused noores eas, on teil geneetiline risk, sõltumata elustiilist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas kõhnadel inimestel võib olla kõrge kolesterool?
Jah, absoluutselt. Kuigi ülekaal on riskifaktor, mängib kolesteroolitaseme kujunemisel suurt rolli geneetika, kilpnäärme talitlus ja toitumise kvaliteet. Ka väga saledad inimesed võivad kannatada “vaikse” kõrge kolesterooli all, eriti kui neil on perekondlik hüperkolesteroleemia.
Kui tihti peaksin ma oma kolesteroolitaset kontrollima?
Tervetel täiskasvanutel soovitatakse kolesteroolitaset kontrollida vähemalt iga 4–6 aasta järel alates 20. eluaastast. Kui teil on riskifaktoreid (suitsetamine, diabeet, perekondlik ajalugu) või olete vanem kui 45 (mehed) või 55 (naised), võib arst soovitada kontrolli kord aastas.
Kas munade söömine tõstab kolesterooli?
See on levinud müüt, mis on osaliselt ümber lükatud. Enamiku inimeste jaoks on toiduga saadav kolesterool (nagu munades leiduv) väiksema mõjuga vere kolesteroolitasemele kui küllastunud rasvad ja transrasvad. Muna on toiteväärtuslik toit, kuid seda tuleks tarbida mõõdukalt ja jälgida, millega koos seda süüakse (näiteks peekon ja või on suuremad probleemid kui muna ise).
Millised toidud aitavad kolesterooli alandada?
Parimad toidud kolesterooli alandamiseks on need, mis sisaldavad palju lahustuvaid kiudaineid: kaerahelbed, oad, läätsed, baklažaan, pähklid ja rasvane kala (lõhe, makrell), mis sisaldab oomega-3 rasvhappeid. Samuti on kasulikud avokaado ja oliiviõli.
Kas kõrget kolesterooli saab ravida ainult dieediga?
Paljudel juhtudel on elustiili muutused (dieet, liikumine, kaalulangus) piisavad, et viia kolesterool normi. Siiski, kui tegemist on geneetilise eelsoodumusega või kui tase on väga kõrge, võib arst määrata lisaks elustiili muutustele ka ravimeid (statiine), et vähendada südamehaiguste riski.
Millal on õige aeg arsti poole pöörduda?
Kõige olulisem sõnum on see, et te ei tohiks oodata sümptomite tekkimist. Kui märkate ksantelasme silmadel, tunnete valu jalgades kõndimisel või teil on seletamatuid tasakaaluhäireid, on teie tervis juba ohus ja arsti visiit on möödapääsmatu. Kuid ideaalis peaksite oma kolesteroolinumbreid teadma ammu enne füüsiliste märkide ilmnemist.
Vereanalüüs on kiire, odav ja lihtne viis saada selgust oma südame-veresoonkonna seisundist. Ärge lootke ainult enesetundele, sest kõrge kolesterool ei tee haiget. Regulaarne tervisekontroll on parim investeering pikaealisusesse, võimaldades avastada probleeme siis, kui neid on veel lihtne ohjata. Kui te pole viimase viie aasta jooksul oma lipiidide profiili kontrollinud, tehke seda juba täna – see väike samm võib ära hoida suure tervisekatastroofi tulevikus.
