Elatisraha ehk igapäevakeeles tuntud kui alimendid on üks kõige sagedasemaid ja emotsionaalsemaid vaidlusteemasid lahku läinud vanemate vahel. Laste kasvatamine nõuab märkimisväärseid rahalisi vahendeid ning Eesti Vabariigi seaduste kohaselt on mõlemal vanemal solidaarne kohustus oma järeltulijaid ülal pidada. Sageli tekib aga segadus ja teadmatus seoses sellega, kui kaua see rahaline kohustus tegelikult kestab. Paljud inimesed elavad endiselt eksiarvamusel, et lapse 18-aastaseks saamine lõpetab automaatselt kõik finantskohustused, kuid perekonnaseadus näeb ette mitmeid olulisi erandeid ja lisatingimusi. Ülalpidamiskohustuse kestus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas lapse haridusteest, tema tervislikust seisundist ja isegi elukorralduslikest muutustest. Selleks, et vältida asjatuid kohtuvaidlusi ja tagada lapsele vajalik majanduslik tugi, on äärmiselt oluline mõista elatisraha maksmise juriidilisi aluseid ja tähtaegu.
Peamine seadusandlik reegel: Elatisraha lapse täisealiseks saamiseni
Eesti perekonnaseadus sätestab väga selgelt, et vanematel on kohustus ülal pidada oma alaealist last. See tähendab, et alates lapse sünnist kuni tema 18-aastaseks saamiseni on elatisraha maksmine kohustuslik, juhul kui laps ei ela koos mõlema vanemaga või kui üks vanematest ei osale tema kasvatamises. Alaealise lapse puhul eeldatakse alati, et tal on ülalpidamisvajadus, ja seda vajadust ei pea eraldi tõestama. Isegi olukorras, kus elatist maksev vanem on kaotanud töö, on haige või tema majanduslik olukord on ajutiselt halvenenud, ei vabasta see teda automaatselt ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lapse eluliste vajaduste rahuldamine on vanema prioriteet ning vanem peab tegema kõik endast oleneva, et teenida piisavalt sissetulekut oma lapse toetamiseks.
Lapse 18-aastaseks saamisel muutub aga juriidiline olukord. Alaealisuse lõppemisega kaob automaatne eeldus, et laps vajab ülalpidamist. See on hetk, mil paljud varasemalt sõlmitud kohtuvälised kokkulepped või isegi teatud vanad kohtumäärused võivad kaotada oma kehtivuse, kui nendes ei ole sätestatud teisiti. Samas ei tähenda see elatiskohustuse absoluutset lõppu, vaid pigem fookuse nihkumist lapse haridusteekonnale ja tegelikule abivajadusele.
Elatisraha täisealisele lapsele: Millistel tingimustel see jätkub?
Kõige olulisem erand, mis pikendab elatise maksmise kohustust üle 18 eluaasta, on seotud lapse õppimisega. Kui laps saab täisealiseks, kuid jätkab haridustee omandamist, laieneb vanema ülalpidamiskohustus kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. See seadusesäte on loodud eesmärgiga toetada noori, kes soovivad omandada haridust, et siseneda hiljem edukalt tööturule. Õppiv täisealine laps peab elatise saamiseks vastama kindlatele kriteeriumitele ning erinevalt alaealisest peab ta vajadusel suutma tõendada oma kulusid ja õppimist.
Täisealise õppiva lapse puhul ei nõuta enam elatist sisse teise vanema (näiteks ema või isa) kaudu, vaid elatise nõudeõigus läheb üle lapsele endale. See tähendab, et kui laps on saanud 18-aastaseks ja teine vanem keeldub vabatahtlikult elatist maksmast, peab kohtusse pöörduma ja hagi esitama laps isiklikult, mitte enam see vanem, kellega laps koos elab. Loomulikult võib koos elav vanem aidata dokumente vormistada, kuid juriidilises mõttes on hagejaks täisealine noor.
Millised õppeasutused annavad õiguse elatisele?
Elatise maksmise kohustus laieneb noorele, kes jätkab haridusteed teatud tüüpi õppeasutustes. Oluline on märkida, et õppimine peab olema noore põhitegevus. Järgmised haridustasemed ja asutused annavad üldjuhul õiguse elatist saada:
- Põhikool ja gümnaasium: Kui noor on saanud 18-aastaseks, kuid omandab endiselt põhi- või keskharidust.
- Kutseõppeasutus: Kutsekoolis õppimine, sealhulgas kutsekeskhariduse omandamine, annab samuti õiguse elatisele.
- Rakenduskõrgkool ja ülikool: Bakalaureuseõppes või rakenduskõrgharidust omandades on noorel õigus toetusele, kui õpe toimub täiskoormusega.
Kui noor õpib osakoormusega või kaugõppes ning tal on seetõttu võimalik õpingute kõrvalt täiskohaga töötada ja end ise ära elatada, võib kohus elatise suurust vähendada või elatiskohustuse üldse tühistada. Iga olukorda hinnatakse individuaalselt, võttes arvesse õppegraafiku intensiivsust ja noore reaalset võimalust sissetulekut teenida.
Kuidas mõjutab elatise maksmist ajateenistus?
Eestis on noormeestel kohustus läbida kaitseväe ajateenistus, mis kestab sõltuvalt väljaõppest 8 kuni 11 kuud. Sageli minnakse ajateenistusse vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist, mil noor on juba 18- või 19-aastane. Tekib loogiline küsimus: kas ajateenistuses viibivale lapsele peab jätkuvalt elatist maksma?
Kuna kaitseväes olles on noorele riigi poolt tagatud nii majutus, toitlustus, riietus kui ka tasuta arstiabi, leevendub selleks perioodiks vanemate ülalpidamiskohustus. Lisaks maksab riik ajateenijale igakuist toetust. Seetõttu puudub üldjuhul vajadus maksta ajateenistuses viibivale lapsele elatist, sest tema esmased ja peamised elulised vajadused on täielikult kaetud riigi poolt. Kui kohtuotsusega on elatis juba välja mõistetud ja laps läheb ajateenistusse, on elatist maksval vanemal õigus pöörduda kohtusse nõudega elatise maksmise peatada ajateenistuse ajaks.
Elatise suuruse kujunemine ja seadusemuudatused
Aastaid oli Eestis elatisraha miinimummäär seotud riikliku töötasu alammääraga, mis põhjustas olukorra, kus elatissummad kasvasid kiiremini kui paljude elatist maksvate vanemate reaalsed sissetulekud. Alates 2022. aasta algusest muutus aga perekonnaseadus ja loodi täiesti uus elatise arvutamise kord. Uus süsteem on paindlikum ja arvestab iga perekonna reaalset majanduslikku olukorda.
Praeguse seaduse kohaselt koosneb elatise miinimummäär baassummast, millele lisandub teatud protsent eelmise aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Kuid see ei ole lõplik summa. Uus valem võtab arvesse mitmeid muutujaid, näiteks laste arvu (alates teisest lapsest on summa mõnevõrra väiksem), peretoetusi (näiteks lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mis jagatakse vanemate vahel pooleks) ning seda, kui palju aega veedab laps elatist maksva vanema juures.
Kuidas jagatud vanemlus mõjutab elatise maksmist?
Kui vanemad jagavad lapse kasvatamist ja hooldamist täpselt võrdselt (näiteks laps on kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures) ning mõlema vanema sissetulekud on enam-vähem sarnased, ei pruugi elatise maksmise kohustust üldse tekkida. See kehtib eeldusel, et mõlemad vanemad katavad lapse jooksvad kulud otse, sel perioodil, kui laps nende juures viibib. Kui aga laps veedab elatist maksva vanema juures keskmiselt 7–14 päeva kuus, vähendatakse makstavat elatissummat vastavalt nendele päevadele, mil vanem tegeleb lapsega isiklikult ja kannab ise tema elamiskulusid.
Elatise maksmise kohustuse erakorraline lõppemine või vähendamine
Lisaks vanuse ja õpingute lõppemisele on perekonnaseaduses välja toodud ka muid olukordi, millal vanema ülalpidamiskohustus võib ennetähtaegselt lõppeda või millal elatise suurust saab drastiliselt vähendada:
- Lapse abiellumine: Kui alaealine laps abiellub, loetakse ta seaduse silmis iseseisvaks. Tema ülalpidamise kohustus läheb esmajärjekorras üle tema abikaasale. Vanemate kohustus säilib vaid siis, kui abikaasa pole võimeline talle ülalpidamist pakkuma.
- Lapse enda sissetulek: Kui alaealine või täisealine õppiv laps teenib iseseisvalt märkimisväärset sissetulekut (näiteks on tal edukas ettevõte või ta töötab õpingute kõrvalt täiskohaga) ja suudab oma kulud ise katta, võib see vähendada või tühistada elatiskohustuse.
- Lapsendamine: Kui lapse lapsendab näiteks lapsega koos elava vanema uus abikaasa (kasuisa või kasuema), läheb ülalpidamiskohustus üle lapsendajale ning bioloogilise vanema kohustus maksta elatist lõpeb lõplikult lapsendamise jõustumise hetkest.
- Vanema äärmuslik majanduslik raskus: Kui elatist maksva vanema enda elatusmiinimum ei ole tagatud ja ta on kaotanud püsivalt töövõime (näiteks raske puude või haiguse tõttu), võib kohus teatud erandjuhtudel elatiskohustust piirata. Siiski lähtub kohus siin esmalt lapse huvidest ja eeldab, et vanem peab pakkuma lapsele vähemalt miinimumelatusvahendeid.
Mida teha, kui kokkulepped ei pea ja elatist ei maksta?
Kahjuks on sagedased olukorrad, kus elatist maksev vanem lihtsalt keeldub oma kohustuste täitmisest või teeb seda ebakorrapäraselt. Sellisel juhul ei tasu jääda ootama, vaid tuleb tegutseda seaduslikke kanaleid pidi, et tagada lapsele elamisväärne keskkond.
- Kohtuväline suhtlus: Esmalt tasub saata teisele vanemale kirjalik nõue (näiteks e-posti teel), tuletades meelde tema kohustusi. See jätab vaidluse algusest kirjaliku jälje, mis võib olla kasulik hilisemas kohtumenetluses.
- Kohtusse pöördumine (maksekäsu kiirmenetlus või hagimenetlus): Kui kokkulepet ei saavutata, on kiireim viis esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatisnõudes. See on riigilõivuvaba ja võtab vähem aega. Keerukamate vaidluste korral tuleb esitada kohtusse hagi.
- Kohtutäituri poole pöördumine: Kui kohus on elatise välja mõistnud, kuid makseid ei laeku, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes saab algatada sundtäitmise (näiteks arestida pangakontod ja töötasu).
- Elatiseabi taotlemine riigilt: Kui olete algatanud kohtumenetluse või käimas on täitemenetlus, on võimalik Sotsiaalkindlustusametist taotleda elatiseabi. Riik maksab lapsele igakuiselt teatud summa ja nõuab hiljem selle võla välja elatise võlglaselt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) elatisraha teemadel
Kas elatist peab maksma ka suvevaheajal, kui õppetööd ei toimu?
Jah, täisealise õppiva lapse puhul kehtib ülalpidamiskohustus ka suvekuudel, mis jäävad kahe õppeaasta vahele, tingimusel, et laps jätkab sügisel õpinguid samal haridustasemel või astub sujuvalt järgmisele tasemele (näiteks gümnaasiumist ülikooli). Suvel on lapsel jätkuvalt eluaseme- ja toidukulud, mida tuleb katta.
Mis juhtub, kui laps võtab koolist akadeemilise puhkuse?
Akadeemilise puhkuse ajal on elatise saamise õigus üldjuhul peatatud, kuna noor ei osale aktiivses õppetöös ja tal on sageli võimalus minna tööle. Erandiks on olukorrad, kus akadeemiline puhkus on võetud tervislikel põhjustel, mis takistavad nii õppimist kui ka töötamist. Iga sellist olukorda hinnatakse vajadusel kohtus eraldi.
Kas ma võin maksta elatist otse alaealisele lapsele sularahas?
Kuni lapse 18-aastaseks saamiseni on lapse seaduslikuks esindajaks tema vanem ning elatise nõudeõigus on sellel vanemal, kellega laps koos elab. Sularahas taskuraha andmist või otse lapse pangakontole kantud summasid ei pruugita juriidilises mõttes alati lugeda elatise maksmiseks, eriti kui teine vanem sellele vastu vaidleb. Kõige turvalisem on teha pangaülekanne teise vanema kontole, lisades kindla selgituse.
Kas ma saan nõuda saamata jäänud elatist tagasiulatuvalt?
Jah, seadus võimaldab nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid seda väga piiratud aja jooksul. Tavamenetluses saab tagasiulatuvalt elatist nõuda kuni üks aasta enne kohtusse hagi esitamist. Kui elatis on juba varasemalt kohtuotsusega välja mõistetud ja tegemist on tekkinud võlgnevusega (täitemenetlus), siis on nõude aegumistähtaeg reeglina 10 aastat iga igakuise makse sissenõutavaks muutumisest.
Mis saab siis, kui õppiv laps saab 21-aastaseks keset kooliaastat?
Seaduse otsene sõnastus annab õiguse elatisele kuni 21-aastaseks saamiseni. See tähendab, et rangelt seadust järgides kaob juriidiline kohustus täpselt lapse 21. sünnipäeval. Paljudel juhtudel lepivad vanemad omavahel mõistlikult kokku, et toetavad last vähemalt jooksva õppeaasta lõpuni, kuid kohtu kaudu seda üldjuhul enam pärast sünnipäeva välja nõuda ei saa, välja arvatud erandlikud olukorrad, mis tulenevad lapse tervislikust seisundist või puudest.
Juriidilised nõuded dokumentatsioonile ja tõenditele
Kõikide elatisega seotud vaidluste ja kohustuste täitmise juures on elulise tähtsusega korralik dokumentatsioon. Praktikas esineb tihti olukordi, kus üks vanem on teinud aastaid makseid, kuid suuliste kokkulepete või ebamääraste pangaülekannete tõttu nõuab teine vanem elatist tagantjärele uuesti. Selle vältimiseks tuleb alati kasutada pangaülekandeid. Iga ülekande selgitusse peaks olema märgitud täpne info, näiteks: “Elatis lapsele [Lapse Eesnimi Perekonnanimi] [Kuu/Aasta] eest”. Selline korrektne vormistus välistab hilisemad arusaamatused selle üle, kas tegemist oli kingituse, laenu tagasimakse või tõepoolest seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisega.
Samuti tuleks hoolikalt alles hoida kõik lapsega seotud suuremaid kulusid tõendavad tšekid ja arved, eriti juhul, kui tegemist on erivajadustega lapsega või lapsega, kelle huviringid on keskmisest oluliselt kallimad. Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise osas kohtuvälise kokkuleppe, on tungivalt soovitatav see vormistada kirjalikult või isegi notariaalselt kinnitada. Notariaalne kokkulepe, mis sisaldab sundtäitmisele allumise klauslit, annab mõlemale osapoolele turvatunde: makse saaja saab kohustuse rikkumise korral minna otse kohtutäituri juurde ilma kuluka ja pikaajalise kohtuvaidluseta, ning maksja teab täpselt, millal ja mis ulatuses tema kohustused lõpevad.
