Lamatis ehk survekahjustus tekib siis, kui pikaajaline surve või surve koos nihkejõuga vähendab kudede verevarustust. Kahjustus võib areneda järk-järgult, kuid väga suure riskiga inimesel ka mõne tunni jooksul. Kõige sagedamini on ohus ristluu, kannad, puusad, küünarnukid ja kukal.
- püsiv punetus või tumedam värvimuutus, mis vajutades ei kahvatu;
- ebatavaline soojus, jahedus, kõvadus või turse;
- valu, kipitus või tundlikkus survepiirkonnas;
- vill, marrastus või lahtine haav.
Toimetuse teave ja kontrollitud allikad
Autor: NGO.ee toimetus
Avaldatud: May 20, 2026
Viimati sisuliselt kontrollitud ja uuendatud: 19. september 2026
See artikkel annab üldist terviseteavet ega asenda tervishoiutöötaja läbivaatust, diagnoosi ega personaalset raviplaani. Ravimite või toidulisandite kasutamist ning ravi muutmist arutage arsti või apteekriga. Kiirelt halveneva või eluohtliku seisundi korral helistage 112. Lugege täielikku meditsiinilise teabe vastutuse selgitust.
Artikli teema hindamisel kasutatud ametlikud lähteallikad
ndada inimese liikuvuse, naha seisundi ja raviplaaniga.
Kellel on suurem risk?
NICE nimetab olulisteks riskideks piiratud liikuvust, tundlikkuse vähenemist, varasemat või olemasolevat lamatist, toitumispuudujääki, võimetust ise asendit muuta ja kognitiivset häiret. Riski suurendavad ka uriini- või roojapidamatus, kehv vereringe, raske haigus ja meditsiiniseadme pidev surve nahale.
Asendi muutmine ei käi ühe jäiga graafiku järgi
NICE soovitab riskiga täiskasvanul asendit sageli vahetada ning vähemalt iga kuue tunni järel; suure riski korral vähemalt iga nelja tunni järel. Tegelik sagedus peab põhinema individuaalsel hindamisel, naha vaatlusel, mugavusel ja kasutataval madratsil. Ratastoolis või voodis olev inimene võib vajada väljaõppinud hooldaja abi ja libistus- või tõstevahendeid, et vältida hõõrdumist.
Viis ennetuse alustala
- Pind: kasuta sobivat survet jaotavat madratsit või istmepatja.
- Nahk: vaata riskipiirkondi vähemalt kord päevas ja reageeri värvimuutusele.
- Liikumine: koosta kirjalik asendivahetuse plaan.
- Niiskus: hoia nahk puhas ja kuiv, ravi pidamatust ning kasuta vajadusel kaitsekreemi.
- Toitumine: hinnata tuleb energia-, valgu- ja vedelikuvajadust; puudujäägi korral aitab dietoloog.
Mida mitte teha?
Ära masseeri punetavat luulist piirkonda ega kasuta rõngakujulist „sõõrikpatja”, mis võib survet koondada. Lahtisele haavale ei sobi juhuslik antiseptik ega kodune salv. Survet vähendav abivahend ei asenda asendi muutmist ja naha kontrolli.
Millal kiiresti abi küsida?
Võta samal päeval ühendust õe või arstiga, kui värvimuutus ei kao pärast surve eemaldamist, tekib vill või nahk avaneb. Palavik, leviv punetus, halb lõhn, mäda, tugevnev valu, segasus või üldseisundi halvenemine võib viidata infektsioonile ning vajab kiiret hindamist.
Loe ka tervisekontrolli planeerimisest ja liikumisaparaadi vigastuste märkidest.
Liikumisvõimelise inimese puhul aitab regulaarne asendivahetus ja jõukohane aktiivsus vähendada pikaajalist survet; üldise orientiiri annab täiskasvanu liikumissoovituse ülevaade.
Allikad
- NICE: Pressure ulcers — recommendations
- NHS England: Proactive care in care homes
- WHO: Patient safety
Lamatis vajab tervishoiutöötaja hindamist; haava sügavust ei saa usaldusväärselt määrata ainult foto järgi.
