Eestis on täienduskoolituses osalemine ja enesetäiendamine tööelu loomulik osa, mida toetab ka täiskasvanute koolituse seadus. Sageli tekib aga nii töötajatel kui ka tööandjatel küsimusi selle kohta, kuidas õppepuhkuse ajal toimub tasustamine, kes selle eest vastutab ning millised on seadusest tulenevad piirangud ja võimalused. Õppepuhkus on loodud eesmärgiga võimaldada töötajal ühendada töö ja õpingud, kuid selle õiguse kasutamine eeldab mõlema osapoole informeeritust ja vastastikust koostööd. Selles põhjalikus ülevaates selgitame lahti õppepuhkuse finantsilised ja juriidilised aspektid, et vältida segadust ja tagada korrektne asjaajamine.
Kes maksab õppepuhkuse ajal töötasu?
Üks kõige sagedamini esitatavaid küsimusi õppepuhkuse puhul on seotud tasustamisega. Tuleb selgelt mõista, et õppepuhkuse tasustamine ei ole võrdväärne tavapärase tööga või näiteks põhipuhkuse tasustamisega. Vastutus õppepuhkuse ajal makstava tasu eest lasub tööandjal, kuid selle ulatus on piiratud.
Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust kalendriaasta jooksul kokku 30 kalendripäeva. Nendest 30 päevast on tööandjal kohustus maksta õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. See tähendab, et:
- 20 kalendripäeva: Tööandja maksab keskmist töötasu, mida arvutatakse töölepingu seaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.
- 10 kalendripäeva: Töötajal on õigus võtta õppepuhkust, kuid tööandja ei ole kohustatud nende päevade eest tasu maksma. Need päevad on tasustamata.
Oluline on tähele panna, et see 30-päevane limiit kehtib ühe kalendriaasta kohta. Kui töötaja on oma õppepuhkuse päevi juba mingil määral kasutanud, siis ülejäänud päevad on kasutatavad aasta lõpuni. Samuti on oluline teada, et õppepuhkuse tasu maksmine on tööandja kohustus, kui töötaja on esitanud nõuetekohase koolitusasutuse teatise ja puhkuseavalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Kuidas arvutatakse õppepuhkusetasu?
Õppepuhkusetasu arvutamine põhineb töötaja keskmisel töötasul. See tähendab, et tööandja peab võtma aluseks töötaja eelneva kuue kuu keskmise töötasu. See arvutusmeetod on loodud selleks, et tagada töötajale sissetulek, mis on võimalikult lähedane tema tavapärasele palgale.
Tasustamise alused ja protseduur:
- Tööandja arvutab keskmise töötasu vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.
- Keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse kõiki tasusid, mis on seotud tööga, sealhulgas lisatasud, preemiad ja tulemustasud, mis on makstud viimase kuue kuu jooksul.
- Kui töötaja töötasu on muutuv (näiteks tükitöö või müügiprotsendil põhinev palk), siis on keskmise töötasu arvutamine keerukam ja nõuab täpset arvestust.
- Õppepuhkusetasu makstakse välja üldjuhul puhkusele eelneval viimasel tööpäeval, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.
Kui töötaja kasutab õppepuhkust osade kaupa, siis makstakse tasu vastavalt võetud päevade arvule. Näiteks kui töötaja võtab 5 päeva õppepuhkust, siis makstakse talle nende viie päeva eest keskmist töötasu. Tööandjal on mõistlik hoida arvestust selle kohta, kui palju tasustatud päevi on töötaja kalendriaastas juba ära kasutanud, et vältida vigu raamatupidamises.
Mida peab teadma õppepuhkuse taotlemisest?
Õppepuhkus ei ole midagi, mida tööandja saab suvaliselt keelata, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Küll aga on töötajal kohustus teavitada tööandjat õigeaegselt. Õppepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale koolitusasutuse teatise, mis tõendab, et töötaja osaleb õppetöös.
Siinkohal on oluline rõhutada kahte momenti:
1. Teavitamiskohustus: Töötaja peab puhkuseavaldusest teada andma vähemalt 14 kalendripäeva ette. See annab tööandjale võimaluse korraldada tööprotsessid ümber nii, et ettevõtte tegevus ei kannataks. Kui aga õppepuhkus on vajalik konkreetseks eksamiks või lõputöö kaitsmiseks, on mõistlik tööandjat teavitada niipea, kui eksami- või kaitsmiskuupäevad on selgunud.
2. Teatis koolitusasutuselt: Tööandjal on õigus nõuda koolitusasutuse tõendit või teatist. See dokument peab sisaldama infot selle kohta, millal õppetöö toimub. See kaitseb nii tööandjat kui ka töötajat ja hoiab ära vaidlusi selle üle, kas puhkust kasutatakse sihtotstarbeliselt või mitte.
Millal on õppepuhkuse andmisest keeldumine lubatud?
Ehkki õppepuhkus on töötaja õigus, näeb seadus ette olukordi, kus tööandja võib puhkuse andmist edasi lükata või sellest keelduda. See ei tähenda puhkuseõiguse äravõtmist, vaid selle ajastamise paindlikumaks muutmist, kui see on hädavajalik töökorralduse säilimiseks.
Tööandja võib õppepuhkust edasi lükata, kui:
- Õppepuhkuse andmine kahjustaks oluliselt tööandja ettevõtte töökorraldust.
- Tööandja on puhkuse andmisest õigeaegselt keeldunud ja põhjendanud oma otsust.
- Töötaja ei ole esitanud nõutavat dokumentatsiooni või pole järginud teavitamistähtaegu.
Tähtis on meeles pidada, et tööandja peab sellisel juhul pakkuma välja alternatiivse aja. Eesmärk ei ole õpinguid takistada, vaid leida kompromiss, mis võimaldab töötajal õppida, kuid ei jäta tööandjat kriitilisel hetkel töötajateta. Siiski on oluline märkida, et kui tegemist on riikliku eksamiga või lõputöö kaitsmisega, on tööandjal väga raske keeldumist põhjendada ning tavapraktikas tullakse sellistel juhtudel töötajale alati vastu.
Korduma kippuvad küsimused
Käesolevaga vastame levinumatele küsimustele, mis õppepuhkuse teemadel sageli esile kerkivad.
Kas õppepuhkuse tasu peab maksma ka tasustamata õppepuhkuse päevade eest?
Ei, tasustamata õppepuhkuse päevade (need 10 päeva, mis jäävad üle 20 tasustatud päeva) eest tööandja töötasu maksma ei pea. Need päevad on mõeldud töötaja omaalgatuslikuks õppimiseks ilma tööandjapoolse rahalise toetuseta.
Kas õppepuhkus koguneb sarnaselt põhipuhkusega?
Ei, õppepuhkus ei ole seotud tööstaažiga. See on töötaja õigus, mis tekib sõltumata sellest, kui kaua ta on ettevõttes töötanud. Õppepuhkuse limiit on 30 kalendripäeva igal kalendriaastal.
Mida teha, kui tööandja keeldub õppepuhkuse andmisest?
Kui tööandja keeldub puhkuse andmisest põhjendamatult, on töötajal õigus pöörduda Tööinspektsiooni poole selgituste saamiseks. Siiski on alati soovitatav kõigepealt proovida olukord lahendada läbirääkimiste teel, selgitades õpingute vajalikkust ja ajakava.
Kas õppepuhkuse ajal on lubatud töötada?
Õppepuhkuse eesmärk on võimaldada töötajal õppida. Kui töötaja teeb õppepuhkuse ajal tööd, võib see viidata sellele, et õppepuhkust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Tööandjal on õigus puhkusetasu maksmisest keelduda või see vaidlustada, kui ilmneb, et puhkuse ajal tegelikult töötati.
Kas õppepuhkust saab võtta tundide kaupa?
Seaduse järgi arvestatakse õppepuhkust kalendripäevades. Praktikas võib tööandja ja töötaja kokku leppida paindlikumates lahendustes, kuid õiguslikult on aluseks ikkagi päevad. Kui töötaja vajab näiteks vaid paari tundi loengus käimiseks, on mõistlikum leppida kokku vaba aeg või tööaja ümberkorraldamine, mitte kasutada tervet õppepuhkuse päeva.
Õppepuhkuse ja muude puhkuste erinevused
Sageli aetakse õppepuhkus segamini teiste puhkuse liikidega, kuid nende õiguslikud alused ja finantsiline pool on erinevad. Põhipuhkus on mõeldud puhkamiseks ja taastumiseks ning selle kestus sõltub tööstaažist ja muudest kokkulepetest. Õppepuhkus aga on sihtotstarbeline ning sellega kaasnev tasu on piiratud 20 kalendripäevaga.
Samuti on oluline eristada õppepuhkust ja tööalast koolitust. Kui tööandja saadab töötaja ise koolitusele, loetakse seda tööajaks ja töötajale makstakse selle aja eest tavapärast töötasu. Õppepuhkuse puhul on algatajaks aga töötaja ise, kes soovib ennast täiendada. See on oluline vahetegu, kuna see mõjutab nii maksuarvestust kui ka tööandja otsustusõigust.
Koolituste puhul, mida tööandja on heaks kiitnud ja kinni maksnud, on sageli sõlmitud ka koolituskulude hüvitamise kokkulepped. Need on aga eraldiseisvad lepingud, mida õppepuhkuse seaduslikud raamid otseselt ei reguleeri. Seega on alati mõistlik enne õppima asumist üle vaadata oma tööleping ja võimalikud ettevõttesisesed õppimist puudutavad kokkulepped.
Tööandja kohustused raamatupidamises
Raamatupidamise seisukohalt on õppepuhkuse tasu käsitletav sarnaselt tavapärase puhkusetasuga. See tähendab, et sellelt peetakse kinni kõik vajalikud maksud, sealhulgas tulumaks ja töötuskindlustusmakse. Tööandja peab õppepuhkuse tasu kajastama töötasuna ja see on ettevõttele kulu, mida saab äritegevusega seotud kuluna ka maksustamisel arvesse võtta.
Väga oluline on dokumenteerimine. Tööandja peab säilitama koolitusasutuse teatise ja puhkuseavalduse. Need dokumendid on aluseks maksuhalduri võimalikele kontrollidele. Kui tööandja maksab õppepuhkuse tasu ilma nõuetekohase alusdokumendita, võib see tekitada probleeme maksuametiga. Seetõttu peaksid nii töötaja kui ka personalijuht olema väga tähelepanelikud paberimajanduse korrektsuse osas.
Lisaks on oluline arvestada, et õppepuhkuse päevad ei pikenda põhipuhkust. Kui töötaja on puhkusel (olgu selleks siis põhipuhkus või õppepuhkus), siis puhkuse kestust arvestatakse kalendripäevades. See tähendab, et kui õppepuhkus langeb riiklikule pühale, siis seda päeva puhkuse hulka ei arvata ja puhkus pikeneb riikliku püha võrra.
Kokkupuutepunktid arenguvestlustega
Kvaliteetne tööandja suhtub oma töötajate enesearengusse toetavalt. Õppepuhkus on suurepärane võimalus arutada arenguvestluse käigus, millised oskused on ettevõttele vajalikud ja kuidas õpingud saavad aidata töötajal oma tööülesandeid paremini täita. Kui tööandja näeb, et töötaja õpingud loovad ettevõttele lisandväärtust, on ka koostöö õppepuhkuse planeerimisel oluliselt ladusam.
Soovitused töötajale:
- Räägi tööandjaga oma plaanidest varakult.
- Selgita, kuidas õpingud aitavad kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele.
- Esita dokumendid õigeaegselt.
- Ole valmis paindlikkuseks, kui töögraafik on tihe.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppepuhkus on töötaja ja tööandja vahelise usalduse ja koostöö küsimus. Korrektselt vormistatud paberid, õigeaegne kommunikatsioon ja vastastikune lugupidamine on võtmetegurid, mis tagavad, et õppepuhkuse periood on tulemuslik nii õppijale kui ka ettevõttele.
