Ekspert selgitab: kui tihti peab korstnapühkija käima?

Eesti kliimas, kus kütteperiood kestab suurema osa aastast, on kodu küttesüsteemi korrasolek elutähtis teema. Sageli mõeldakse korstnapühkijast alles siis, kui ahi enam ei tõmba, tuba täitub suitsuga või küttepuud kuluvad ebamõistlikult kiiresti. Tegelikult on korstnapühkija regulaarne külaskäik palju enamat kui lihtsalt kohustuslik linnuke paberil; see on investeering kodu turvalisusesse ja küttekulude kokkuhoidu. Paljud majaomanikud eksivad arvates, et kui korsten “paistab väljast puhas”, siis on kõik korras. Tõde on aga see, et ohtlikumad probleemid, nagu pigikiht või varjatud praod lõõrides, peituvad silmale nähtamatus kohas ning nõuavad kutselise meistri professionaalset pilku.

Miks on korstna puhastamine kriitilise tähtsusega?

Küttekollete ja korstnate regulaarne hooldus ei ole mitte ainult seadusest tulenev nõue, vaid eelkõige tuleohutuse nurgakivi. Aastate jooksul koguneb lõõridesse tahm, mis on kergesti süttiv materjal. Kui tahm süttib, tekib korstnapõleng, mille temperatuur võib ulatuda üle 1000 kraadi Celsiuse järgi. Selline kuumus lõhub korstna konstruktsiooni, tekitades pragusid, millest omakorda võivad mürgised suitsugaasid ja leegid tungida eluruumidesse või hoone puitkonstruktsioonidesse.

Lisaks tuleohutusele mängib puhas korsten suurt rolli küttekulude optimeerimises. Tahmane lõõr ja määrdunud küttekeha vähendavad tõmmet ning soojusvahetust. See tähendab, et suurem osa kütmisel eralduvast energiast läheb korstna kaudu lihtsalt taevasse, selle asemel et kütta tuba. Puhas küttekeha töötab efektiivselt, tarbib vähem puitu ja hoiab eluruumid ühtlaselt soojana. Ekspertide hinnangul võib puhastamata küttesüsteem suurendada küttekulusid kuni 20-30 protsenti.

Seadusandlus ja nõuded: kui tihti peab kutselise korstnapühkija kutsuma?

Eesti seadusandluse kohaselt on küttekollete hooldusnõuded jagatud vastavalt hoone tüübile ja kasutusintensiivsusele. See on vajalik, et tagada ühtlane turvalisuse tase igas kodus. Üldreegel on lihtne: kui tegemist on eramu või korteriga, kus küttekolded on igapäevases kasutuses, peab korstnapühkija töid tegema vähemalt kord aastas.

Oluline on siinkohal eristada kahte tüüpi hooldust:

  • Kasutajapoolne hooldus: Kodusel tasemel on soovitatav puhastada küttekollet vastavalt vajadusele, kuid see ei asenda kutselise meistri tehtud tööd.
  • Kutselise meistri hooldus: Seadus nõuab, et vähemalt kord aastas teostaks küttekollete ja korstnate puhastamise kutseline korstnapühkija, kellel on vastav tunnistus.

Suuremate elamute, nagu kortermajade või ridaelamute puhul, on nõuded rangemad. Kui küttekehasid kasutatakse tihedamini või kui tegemist on ühiskasutatavate süsteemidega, võib vajadus korstnapühkija järele olla sagedasem, sageli kaks korda aastas – enne kütteperioodi algust ja pärast selle lõppu. Samuti on oluline meeles pidada, et iga viie aasta tagant peab kutseline korstnapühkija teostama põhjaliku kontrolli, mille käigus hinnatakse kogu küttesüsteemi tehnilist seisukorda, sealhulgas lõõride terviklikkust ja ühendusi.

Millal peaks korstnapühkija kutsuma tavapärasest sagedamini?

Lisaks seaduses ettenähtud iga-aastasele puhastusele on olukordi, kus tasub korstnapühkija kutsuda varem. Kütteperioodi vältel peaksid majaomanikud jälgima oma küttesüsteemi “käitumist”.

Tasub kiiremas korras spetsialist kutsuda, kui:

  • Tuli ahjus või kaminas ei põle erksalt, vaid on loiult “lämbuv”.
  • Küttekolde luukide avamisel paiskub tuppa suitsu.
  • Ahi ei lähe enam nii soojaks kui varem, kuigi köetakse sama koguse puudega.
  • Korstna tipust väljuv suits on ebatavaliselt paks ja tume.
  • Ahju või korstna välispinnal on näha pragusid, mis on tekkinud kütmise käigus.
  • Kasutate kütmiseks märga või halva kvaliteediga puitu (see tekitab märgatavalt kiiremini pigi).

Pigi on korstnas üks ohtlikumaid nähtusi. See on kleepuv ja kergesti süttiv aine, mis tekib ebatäieliku põlemise tagajärjel. Kui pigi on juba tekkinud, ei pruugi tavaline harjamine seda eemaldada. Sellisel juhul peab korstnapühkija kasutama spetsiaalseid freesimismeetodeid või keemilist puhastust. Pigi eiramine võib viia selleni, et korstna lõõrid ummistuvad täielikult, mis muudab kütmise võimatuks ja võib lõppeda korstna lammutamise ja taastamisega.

Kuidas valida õiget korstnapühkijat?

Turul tegutseb palju korstnapühkijaid, kuid alati ei ole tegemist kvalifitseeritud spetsialistidega. Eestis reguleerib korstnapühkijate tegevust Kutseregister. Professionaalse teenusepakkuja valimine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks, ainult kutsetunnistusega korstnapühkija väljastatud akt on kehtiv dokument kindlustusseltside ja päästeameti jaoks. Kui kodus peaks tekkima tulekahju, nõuavad kindlustusfirmad tõendit küttekollete regulaarse hoolduse kohta. Ilma korrektse dokumendita võib kindlustushüvitise saamine osutuda keeruliseks või võimatuks.

Teiseks, kvalifitseeritud meister oskab lisaks puhastamisele anda nõu küttekolde seisukorra osas. Ta oskab märgata varajasi ohumärke, mida tavainimene ei pruugi tähele panna, näiteks vale ühendust korstnaga või ohtlikult lähedal asuvaid kergestisüttivaid materjale. Hea korstnapühkija selgitab alati, mida ta tegi, milline on küttesüsteemi seisukord ja millal tuleks järgmine kord kohtuda.

Korduma kippuvad küsimused

Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis korstnapühkija teenustega seoses tekivad:

Kas ma tohin ise oma korstnat puhastada?

Jah, koduomanik tohib teatud tingimustel oma küttesüsteemi ise puhastada, kuid see ei vabasta kohustusest kutsuda vähemalt kord aastas kutseline korstnapühkija. Kutselise meistri töö on vajalik, et kontrollida süsteemi tehnilist seisukorda ja väljastada akt, mida nõuavad kindlustus ja seadus. Iseseisev puhastamine on hea lisategevus, kuid see ei asenda professionaalset ülevaatust.

Mida teha, kui korsten on pigist umbes?

Pigi on tõsine probleem, mida tavalise harjaga eemaldada ei saa. Kui märkad lõõrides pigi, pead kindlasti kutsuma professionaalse korstnapühkija, kellel on vajalikud vahendid, näiteks korstnafreesid, pigi mehaaniliseks eemaldamiseks. Ära kunagi proovi pigi ise põletada – see on äärmiselt ohtlik ja põhjustab sageli kontrollimatu korstnapõlengu.

Kui palju korstnapühkija teenus maksab?

Teenuse hind sõltub mitmest tegurist: hoone suurusest, küttekollete arvust, asukohast ja sellest, kas vajalik on vaid puhastamine või ka põhjalikum kontroll. Üldjuhul tasub hinda küsida otse teenusepakkujalt, kuid keskmiselt jääb ühe eramu korstnate puhastamine mõistlikesse piiridesse. Odavaim pakkumine ei pruugi alati olla kõige kvaliteetsem – oluline on kontrollida korstnapühkija kutsetunnistust.

Kas korstnapühkija peab käima ka suvel?

Suvi on tegelikult suurepärane aeg korstnapühkija kutsumiseks. Sügisel ja talvel on meistritel väga tihe graafik ja neile võib olla raske aega saada. Suvel on korstnapühkijatel rohkem vaba aega ja nad saavad süveneda teie küttesüsteemi kontrollimisse ilma kiirustamata. Lisaks on suvel küttekolle jahedas, mis teeb puhastustööd mugavamaks ja puhtamaks.

Kuidas valmistuda korstnapühkija tulekuks?

Enne korstnapühkija saabumist veendu, et ligipääs kõigile küttekolletele (ahjud, kaminad, pliidid) ja korstna luukidele on vaba. Eemalda küttekollete eest mööbel ja vaibad, et kaitsta neid võimaliku tolmu eest. Kui võimalik, kata mööbel kinni. Korstnapühkija vajab tööks ligipääsu ka katusele, seega veendu, et katusele pääsemine on ohutu.

Küttesüsteemi pikaealisuse tagamine

Korstnapühkija töö on vaid üks osa küttesüsteemi tervisest. Majaomaniku igapäevased harjumused määravad suuresti selle, kui kiiresti korsten määrdub või pigitub. Kõige tähtsam tegur on küttepuude kvaliteet. Niiske ja toores puit on korstna suurim vaenlane. Puidu niiskussisaldus peaks olema alla 20 protsendi. Kui põletada niisket puitu, aurustub vesi küttekolde sees, alandades põlemistemperatuuri ja luues ideaalsed tingimused pigi ja tahma tekkeks. Selline küttesüsteem vajab puhastamist palju sagedamini kui süsteem, kus köetakse kuiva ja kvaliteetse puuga.

Lisaks puidu kvaliteedile on oluline jälgida, mida küttekolles põletatakse. Plastik, värvitud puit, kiletatud paber või olmeprügi ei tohi kunagi ahju sattuda. Nende põletamisel eralduvad mürgised gaasid ja jääkained, mis rikuvad korstna sisepinna ja võivad põhjustada ohtlikke keemilisi reaktsioone. Korsten on mõeldud ainult puhta puidu põletusjääkide juhtimiseks. Kui järgid neid lihtsaid põhimõtteid ja pead kinni korstnapühkija soovitatud hooldusgraafikust, kestab su küttesüsteem aastakümneid, tagades sooja ja turvalise kodu kogu perele.