Lapse kasvamine ja arenemine on täis põnevaid verstaposte, millest üheks märkimisväärseks ja vahel ka veidi ärevaks etapiks on piimahammaste vahetumine jäävhammaste vastu. See on looduslik protsess, mis tähistab lapse suundumist suurematele lastele omaste eluetappide poole. Paljud lapsevanemad tunnevad muret, kui esimene hammas hakkab kõikuma või kui uus hammas tärkab kummalise nurga all. See artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, mida oodata, kuidas protsess kulgeb ja millal võiks tekkida vajadus hambaarsti poole pöörduda.
Millal piimahambad tavaliselt vahetuvad?
Piimahammaste vahetumine on individuaalne protsess, kuid üldjoontes järgib see looduse poolt paika pandud kindlat ajakava. Esimene piimahammas tuleb lapse suust tavaliselt välja umbes 6-aastaselt. Siiski on see vaid statistiline keskmine ning kui lapse esimesed hambad hakkavad vahetuma 5-aastaselt või alles 7-aastaselt, pole üldjuhul vaja muretseda. Protsess kestab tavaliselt kuni varajase teismeeani, mil kõik piimahambad on asendunud jäävhammastega.
Vahetumise järjekord on enamasti sarnane sellele järjekorrale, kuidas piimahambad lapsena suhu ilmusid. Esimesena hakkavad tavaliselt kõikuma alumised keskmised lõikehambad, millele järgnevad ülemised keskmised lõikehambad. Pärast seda tuleb pikk paus, mil suhu ilmuvad ka esimesed jäävpurihambad, mis tärkavad sageli piimahammaste taha, ilma et ükski piimahammas peaks selleks välja langema.
Oluline on meeles pidada, et tüdrukute hambad vahetuvad sageli veidi varem kui poiste omad. Geneetika mängib siin suurt rolli – kui vanematel vahetusid hambad varakult, on tõenäoline, et sama juhtub ka lastel. Kui aga laps on 8-aastane ja ükski hammas pole veel kõikuma hakanud, võib siiski konsulteerida hambaarstiga, et teha panoraamröntgen ja veenduda, et kõik jäävhambad on lõualuus olemas ja arenemas.
Kuidas protsess toimub: bioloogiline taust
Piimahamba väljalangemise taga on huvitav bioloogiline mehhanism. Kui jäävhammas hakkab lõualuus arenema ja kasvama, hakkab see liikuma piimahamba juure suunas. Jäävhamba surve ja selle juure lähedus põhjustavad piimahamba juure järk-järgulist resorptsiooni ehk lahustumist. See on ka põhjus, miks piimahammas hakkab kõikuma – selle toeks olev juur on suures osas kadunud.
Kui piimahammas on piisavalt kõikuv, hoiab seda kinni vaid väike osa igemekoe kiududest. Laps tunneb sel ajal huvi hamba vastu, keelega selle liigutamine on loomulik refleks. See aitabki hambal lõplikult irduda. Tavaliselt langeb hammas välja minimaalse verejooksuga või ilma selleta. Verejooks on normaalne, sest igeme piirkond on hästi verestatud, kuid see lakkab väga kiiresti, kui panna haavale puhas marli või lasta lapsel seda kergelt hammustada.
Mida teha, kui hammas on väga kõikuv, aga välja ei tule?
Paljud vanemad küsivad, kas tohib hambaid ise välja tõmmata. Üldreegel on selline: kui hammas on väga tugevalt kõikuv ja segab söömist või tekitab ebamugavust, võib seda õrnalt aidata. Puhas marlitükk või taskurätik aitab hambast paremini kinni saada ja ühe kerge liigutusega see välja tõmmata. Kui aga hammas pakub vastupanu või põhjustab lapsele valu, ei tohiks seda jõuga eemaldada. Sellisel juhul on juur veel liiga tugevalt kinni ja hamba eemaldamine võib kahjustada igemeid või allolevat jäävhammast.
Jäävhammaste tärkamine ja võimalikud ohud
Kui piimahammas on välja langenud, ei pruugi jäävhammas kohe nähtavale ilmuda. Mõnikord võtab uue hamba tärkamine aega mitu nädalat või isegi kuid. Teine levinud olukord on nn haihambad – kui jäävhammas hakkab tärkama piimahamba taha või ette, enne kui piimahammas on välja kukkunud. See võib lapsevanemaid ehmatada, kuid see on üsna tavaline nähtus. Kui piimahammas on veel tugevalt kinni ja jäävhammas juba tärkab, tuleks pöörduda hambaarsti poole, et otsustada piimahamba eemaldamise vajadus.
Jäävhambad on piimahammastega võrreldes sageli teistsuguse väljanägemisega. Need on suuremad, nende servad võivad olla sakilised (mameloonid) ja nende värvus on sageli kollakam kui piimahammaste oma. See on normaalne, sest jäävhambad on tugevama emaili ja erineva struktuuriga. Mameloonid kuluvad aja jooksul söömise ja mälumise käigus ise maha, muutes hamba serva siledaks.
Suuhügieen vahetumisperioodil
Piimahammaste vahetumise ajal on suuhügieen kriitilisem kui kunagi varem. Igemehaavad ja tärkavad hambad vajavad hoolikat puhastamist. Paljud lapsed väldivad hamba harjamist, kui igemepiirkond on tundlik või valus, kuid see võib viia põletikeni. Õpetage lapsele, et hambaharja tuleb kasutada ettevaatlikult, kuid siiski järjepidevalt.
- Kasutage pehme harjastega hambaharja, et mitte ärritada tundlikke igemeid.
- Veenduge, et ka uued, just tärganud jäävhambad saavad korralikult puhastatud. Kuna need on alles osaliselt igemest väljas, võib sinna koguneda toiduosakesi ja kattu.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamine on äärmiselt oluline, et tugevdada jäävhamba nõrka emaili kohe selle ilmumisest alates.
- Jälgige lapse hammaste asendit – kui tundub, et ruumi on vähe ja hambad hakkavad kasvama viltu, on õige aeg külastada ortodonti.
Millal peaks muretsema ja hambaarsti külastama?
Kuigi hammaste vahetumine on loomulik, on olukordi, kus professionaalne sekkumine on vajalik:
- Hammas on väga logisev, kuid põhjustab lapsele suurt valu või takistab söömist pikka aega.
- Jäävhammas tärkab piimahamba kõrvale ja piimahammas ei näita mingeid märke väljakukkumisest.
- Lapsel on olnud trauma (nt kukkumine), mille tagajärjel hammas hakkas varem kõikuma – see võib viia hamba surmani või põletikuni.
- Jäävhammas tärkab, kuid on ebatavalise kujuga, värvimuutustega või tugeva valuga igemes.
- Hambad ei ole üldse vahetuma hakanud, kuigi laps on juba üle 8-aastane.
Korduma kippuvad küsimused
Kas hamba väljatõmbamine teeb lapsele haiget?
Kui hammas on loomulikult kõikuv, ei tohiks selle eemaldamine teha suurt valu. Kui laps tunneb hirmu või valu, laske protsessil loomulikult kulgeda. Kui aga hambaarst peab piimahamba eemaldama, kasutatakse selleks tuimestavat geeli või vajadusel süsti, seega protseduur on valutu.
Miks on jäävhambad kollasemad kui piimahambad?
Jäävhammaste dentiin ehk hamba sisemine kiht on tumedam kui piimahammaste puhul. Kuna jäävhammaste email on läbipaistvam, kumab kollakam dentiin tugevamalt läbi, mistõttu tunduvad need võrreldes piimahammastega kollakamad.
Kas ma pean piimahammaste vahetumise ajal piirama magusa söömist?
Magusa piiramine on soovitatav igas eas, kuid eriti oluline on see siis, kui suhu ilmuvad esimesed jäävpurihambad. Need on väga vastuvõtlikud kaariesele, sest nende vagude struktuur on alguses sügavam ja keerulisem puhastada. Hoolikas hügieen ja tervislik toitumine on parimad viisid jäävhammaste kaitsmiseks.
Mis saab, kui laps neelab hamba alla?
See juhtub üsna sageli ja pole üldjuhul ohtlik. Hammas läbib seedetrakti ja tuleb loomulikul teel välja. See ei vaja mingit ravi ega erakorralist arstiabi, kui lapsel pole neelamisraskusi või hingamisteede probleeme.
Hammaste tervis ja lapse enesekindlus
Piimahammaste vahetumine on lapsele ka psühholoogiline sündmus. Hambahaldja ootamine ja “suureks saamise” tunne aitavad lapsel seda protsessi paremini vastu võtta. Kuid samas võib laps tunda ebakindlust, kui esihambad on pikalt puudu või kui uus hammas tärkab veidi viltu. Lapsevanema ülesanne on suhtuda sellesse rahulikult ja kinnitada lapsele, et see on ajutine etapp. Kui märkate, et laps häbeneb oma välimust, võite talle selgitada, et see on märk tema kasvamisest ja et uus hammas täidab varsti tühja koha.
Oluline on ka mainida, et kaaries piimahammastel võib mõjutada jäävhammaste tervist. Kui piimahammas on nii lagunenud, et tekib põletik, võib see levida jäävhamba algedemini. Seetõttu on regulaarsed kontrollid hambaarsti juures vajalikud ka siis, kui tundub, et suus on kõik korras. Hambaarst oskab juba varakult märgata, kas lõualuus on piisavalt ruumi uutele hammastele või kas on oodata hambumuse probleeme. Varajane avastamine säästab tulevikus aega ja raha ortodontilisteks ravideks.
Lisaks igapäevasele pesemisele võiksid lapsed õppida kasutama hambaniiti juba siis, kui jäävhambad on tihedalt kõrvuti. Tihti jäävad just hammaste vahed need kohad, kus algab kaaries, mida silmaga kohe ei näe. Õpetades lapsele õigeid harjumusi just vahetusperioodil, annate talle kaasa tugeva vundamendi terveks eluks. Pidage meeles, et tervislikud harjumused, mis kinnistuvad lapsepõlves, jäävad püsima kogu eluks.
