Pole midagi masendavamat kui olukord, kus arvuti, mis kunagi töötas välkkiirelt, muutub ajapikku uimaseks ja reageerib käsklustele tüütult aeglaselt. See ei tähenda alati, et riistvara on vananenud või vajab väljavahetamist. Enamasti on arvuti jõudluse languse taga kuhjunud tarkvaralised probleemid, täis saanud kettamaht või taustal töötavad üleliigsed protsessid. Käesolevas artiklis vaatleme süvitsi meetodeid, kuidas oma arvuti “turgutada” ja panna see taas töötama nii sujuvalt, nagu see oleks äsja karbist välja võetud.
Alusta lihtsast: arvuti taaskäivitamine ja süsteemivärskendused
Paljud kasutajad jätavad arvuti nädalateks “unerežiimi”, selle asemel et seda regulaarselt taaskäivitada. See on üks levinumaid põhjuseid, miks süsteemi mälu (RAM) võib muutuda killustatuks ja taustaprotsessid jäävad “lõksu”. Taaskäivitamine tühjendab vahemälu ja lõpetab kõik jooksvad protsessid, andes operatsioonisüsteemile puhta lehe.
Lisaks on kriitilise tähtsusega Windowsi või macOS-i uuendamine. Arendajad väljastavad regulaarselt paiku, mis mitte ainult ei paranda turvaauke, vaid optimeerivad süsteemi tööd ja parandavad vigu, mis võivad arvutit aeglustada. Veendu, et sul on aktiveeritud automaatsed uuendused.
Puhasta oma kettaruum ebavajalikest failidest
Kui arvuti kõvaketas on peaaegu täis, muutub operatsioonisüsteemi töö märgatavalt raskemaks. Windows ja macOS vajavad vaba ruumi virtuaalse mälu loomiseks ja ajutiste failide salvestamiseks. Kui kettal on vaba ruumi alla 10-15 protsendi, tunned seda arvuti üldises uimasuses.
- Eemalda ajutised failid: Kasuta sisseehitatud tööriistu nagu “Disk Cleanup” (Windows) või käsitsi puhastamist. Ajutised internetifailid, logifailid ja prügikasti sisu võtavad väärtuslikku ruumi.
- Desinstalli rakendused, mida sa ei kasuta: Aja jooksul koguneb arvutisse programme, mida avame kord aastas või mitte kunagi. Need ei võta mitte ainult ruumi, vaid võivad taustal protsesse käivitada.
- Suurte failide haldamine: Otsi üles vanad videofailid, installimise installeerijad (nagu .iso või .exe failid) ja koopiad, mida sa enam ei vaja. Teisalda need välisele kettale või pilveteenusesse.
Hallake automaatselt käivituvaid programme
Üks peamisi arvuti käivitumise aeglustajaid on “startup” programmide nimekiri. Paljud rakendused, nagu Spotify, Skype, Steam või erinevad pilveteenused, seavad end vaikimisi arvuti käivitamisel tööle. See pikendab arvuti avanemise aega ja kulutab ressurssi juba enne, kui oled jõudnud oma esimese veebilehe avada.
Windowsi kasutajad saavad vajutada klahvikombinatsiooni Ctrl + Shift + Esc, et avada tegumihaldur (Task Manager), ja liikuda vahekaardile “Startup”. Seal saad keelata kõik programmid, mida sa ei vaja kohe arvuti sisselülitamisel. Maci kasutajate jaoks asub see nimekiri süsteemi seadetes (“Users & Groups” -> “Login Items”).
Kasuta õigeid viirusetõrje ja turvalisuse lahendusi
Kuigi turvalisus on ülioluline, võivad liiga ressursimahukad viirusetõrje programmid arvuti jõudlust märgatavalt pärssida. Mõned turvaprogrammid skannivad iga faili, mida puudutad, mis võib tekitada viivitusi. Veendu, et kasutad kaasaegset ja optimeeritud turvatarkvara. Windows Defender on tänapäeval piisavalt võimekas ja väga hästi operatsioonisüsteemi integreeritud, mistõttu eraldiseisva kolmanda osapoole viirusetõrje kasutamine ei pruugi alati vajalik olla.
Lisaks kontrolli arvutit pahavara (malware) suhtes. Pahatahtlikud skriptid või “adware” (reklaamvara) võivad taustal salaja töötada, laadida reklaame või isegi kasutada sinu arvuti võimsust krüptovaluuta kaevandamiseks, ilma et sa sellest teadlik oleksid.
Visuaalsete efektide ja animatsioonide vähendamine
Moodsad operatsioonisüsteemid on visuaalselt väga atraktiivsed, pakkudes läbipaistvust, varje ja sujuvaid animatsioone akende avamisel. Vanemate arvutite puhul, millel pole võimsat graafikakaarti, võivad need efektid süsteemi märgatavalt aeglustada.
Windowsis saad selle seada miinimumini, otsides “Adjust the appearance and performance of Windows”. Sealt saad valida “Adjust for best performance”, mis lülitab välja tarbetud visuaalsed nipsasjad. See võib muuta arvuti välimuse veidi lihtsamaks, kuid töökiirus tõuseb märgatavalt.
Brauseri optimeerimine: Sinu tööriist number üks
Enamik meist veedab 90 protsenti ajast arvuti ees veebibrauseris. Seetõttu on brauseri kiirus otseselt seotud arvuti tajutava kiirusega. Kui su brauser on aeglane, tundub ka arvuti aeglane.
- Piira laienduste arvu: Iga brauseri laiendus võtab mälu. Eemalda kõik, mida sa aktiivselt ei kasuta.
- Tühjenda vahemälu ja küpsised: Aeg-ajalt brauseri “ajaloo” ja vahemälu tühjendamine võib lahendada paljud veebilehtede laadimisega seotud probleemid.
- Kasuta “Ad-blockerit”: Reklaamid ja jälgimisskriptid on sageli väga rasked ja koormavad protsessorit. Kvaliteetne reklaamiblokeerija võib muuta veebilehtede laadimise kordades kiiremaks.
Riistvaralised uuendused, mis annavad “uue hingamise”
Kui tarkvaralised nipid ei aita, on aeg vaadata riistvara poole. Kaks kõige tõhusamat viisi vana arvuti elustamiseks on SSD-kettale üleminek ja RAM-mälu lisamine.
SSD (Solid State Drive) on tänapäeval hädavajalik. Kui kasutad endiselt vana tüüpi HDD-ketast (pöörlevate plaatidega kõvaketas), siis operatsioonisüsteemi ja programmide laadimine ongi aeglane. SSD vahetamine HDD vastu on kõige suurem muutus, mida saad arvuti kiiruse heaks teha – arvuti käivitub sekunditega ja programmid avanevad silmapilkselt.
RAM-mälu (Random Access Memory) on arvuti lühimälu. Kui sul on avatud korraga palju brauseriaknaid ja programme, saab mälu otsa ning arvuti hakkab kasutama aeglast kõvaketast “virtuaalse mäluna”. 8 GB on tänapäeval miinimum, kuid 16 GB tagab sujuva töö ka raskemate programmidega.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas tasuta arvuti optimeerimise programmid on kasulikud?
Üldiselt ei soovita me kasutada tundmatuid “registry cleaner” või “pc booster” tüüpi tasuta tarkvarasid. Need teevad sageli rohkem kahju kui kasu, muutes süsteemiregistrit viisil, mis võib kaasa tuua ebastabiilsust või süsteemivigu. Parimad tööriistad on enamasti operatsioonisüsteemi enda sees juba olemas.
Kui tihti peaksin arvutit puhastama?
Põhjalikku tarkvaralist puhastust võiks teha kord kolme kuni kuue kuu jooksul. See hõlmab ajutiste failide kustutamist, kasutamata programmide eemaldamist ja käivitusprotsesside ülevaatamist. Füüsiline puhastus tolmust on soovitatav kord aastas, eriti sülearvutite puhul, et vältida ülekuumenemist.
Miks mu arvuti läheb väga kuumaks ja aeglustub?
Kui arvuti kuumeneb, hakkab protsessor jõudluse säästmiseks oma taktsagedust vähendama (seda nimetatakse *thermal throttling*). See on sageli tingitud tolmust jahutussüsteemis või kuivanud termopastast. Kui ventilaatorid undavad pidevalt, on aeg arvuti korpus avada ja tolm suruõhuga eemaldada.
Kas operatsioonisüsteemi uuesti installimine on hea mõte?
Jah, kui arvuti on olnud kasutusel mitu aastat ja kõik muud meetodid on ebaõnnestunud, on süsteemi “tehaseseadete taastamine” ehk puhas installimine parim lahendus. See eemaldab kõik aastatega kogunenud “prahi”, vigased draiverid ja registrikirjed, mis võivad süsteemi aeglustada. Enne seda tee kindlasti varukoopiad oma olulistest failidest.
Kui vana on liiga vana?
Kui arvuti on vanem kui 7–10 aastat, võivad tänapäevased veebilehed ja tarkvara olla riistvara jaoks liiga nõudlikud. Kui oled teinud kõik optimeerimised, vahetanud SSD ja lisanud mälu, kuid arvuti on endiselt uimane, võib olla aeg kaaluda uue seadme soetamist, et säilitada produktiivsus ja vältida frustratsiooni.
Arvuti hooldamise pikaajaline strateegia
Arvuti kiirus ei ole ühekordne projekt, vaid pidev hoolitsus. Harjumus hoida oma failid korras, vältida kahtlase väärtusega tarkvara allalaadimist ja aeg-ajalt süsteemile pilk peale visata on parim viis tagada, et seade teenib sind pikki aastaid. Jälgi regulaarselt ketta mahtu, hoia oma brauser puhas ja ära lase taustal töötavatel protsessidel võimust võtta. Väikeste sammudega saavutad pikaajalise sujuva töö ja naudid arvutiga töötamist, selle asemel et oodata järgmise akna avanemist.
