Töötus on olukord, mida keegi meist ei soovi, kuid elus ette tulla võivad ootamatud koondamised või vajadus töökohta vahetada on reaalsus, millega paljud ühel hetkel silmitsi seisavad. Kui sissetulek äkitselt katkeb, tekib loomulik mure igapäevaste toimetulekukulude pärast. Eestis on loodud riiklik tugisüsteem, mille eesmärk on pakkuda leevendust sellel keerulisel perioodil, kuni inimene leiab uue rakenduse. Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis on kaks erinevat, kuid omavahel tihedalt seotud mõistet, mille tingimuste, kestuse ja suuruse mõistmine aitab planeerida oma finantstulevikku ning vähendada stressi tööotsingute ajal. Selles põhjalikus ülevaates selgitame täpselt, millistel tingimustel riiklikku toetust makstakse, kes sellele õigust omavad ning kui kaua on võimalik sellele rahalisele abile loota.
Mis on töötutoetus ja kes sellele õigust omavad?
Paljud inimesed ajavad omavahel segamini töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise. Need on kaks erinevat meetodit, kuidas riik töö kaotanud inimest toetab. Töötutoetuse puhul on tegemist sotsiaalkaitse meetmega, mis on mõeldud neile, kellel puudub varasem märkimisväärne töökogemus või kellel ei ole piisavalt kindlustusperioode töötuskindlustushüvitise saamiseks.
Õigus töötutoetusele on inimesel, kes:
- On registreeritud Töötukassas töötuna.
- Ei saa töötuskindlustushüvitist.
- On töötuna registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või tööga võrdsustatud tegevusega tegelenud vähemalt 180 päeva.
- Ei saa sissetulekut, mis ületab töötutoetuse määra (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühekordsete või juhuslike sissetulekutega, mis on seadusega lubatud).
Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse näiteks õppimist statsionaarses õppes, lapse kasvatamist, hooldaja olemist või kaitseväeteenistust. See on oluline nüanss, kuna see laiendab inimeste ringi, kellel on õigus toetust saada ka siis, kui nad ei ole vahetult enne töötuks jäämist palgatööd teinud.
Töötuskindlustushüvitis kui alternatiiv
Erinevalt töötutoetusest, mis on fikseeritud summa, sõltub töötuskindlustushüvitis inimese varasemast sissetulekust ja makstud kindlustusmaksetest. Töötuskindlustushüvitist makstakse neile, kellel on piisav kindlustusstaaž. See tähendab, et inimene peab olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud viimase 36 kuu jooksul.
Töötuskindlustushüvitise peamine eesmärk on asendada osa kaotatud sissetulekust, et inimese elatustase ei langeks üleöö järsult. Hüvitise suurus on esimesel sajandil päeval 50% ja seejärel 40% inimese varasemast keskmisest töötasust. Just seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida oma kindlustusperioode enne, kui esitate taotluse Töötukassale, kuna vastavalt sellele määratakse teile kas kindlustuspõhine hüvitis või riiklik toetus.
Kui kaua makstakse töötutoetust?
Töötutoetuse puhul on seadusandja kehtestanud kindla ajalise piirangu. Töötutoetust makstakse maksimaalselt 270 päeva ulatuses. See on periood, mida loetakse piisavaks, et aktiivselt tööturul uut väljakutset leida. Siiski on oluline märkida, et kui inimene leiab töö enne 270 päeva täitumist, lõpetatakse toetuse maksmine vastavast kuupäevast, kui ta asub tööle.
Olulised punktid toetuse kestuse kohta:
- Toetust makstakse vaid siis, kui inimene täidab aktiivse tööotsija kohustust.
- Kui inimene keeldub põhjendamatult sobivast tööst või individuaalse tööotsimiskava täitmisest, võidakse toetuse maksmine peatada või lõpetada.
- Kui töötuna arvelolek katkestatakse (näiteks lühiajaline tööots), saab arveloleku taastada, kuid see ei pikenda automaatselt toetuse perioodi üle 270 päeva piirmäära.
Kui kaua makstakse töötuskindlustushüvitist?
Töötuskindlustushüvitise kestus sõltub otseselt teie kindlustusstaažist. Mida kauem olete töötanud ja kindlustusmakseid tasunud, seda pikema perioodi vältel on teil õigus hüvitist saada:
- Kui kindlustusstaaži on vähem kui 5 aastat, makstakse hüvitist 180 kalendripäeva.
- Kui kindlustusstaaži on 5–10 aastat, makstakse hüvitist 210 kalendripäeva.
- Kui kindlustusstaaži on 10 aastat või rohkem, makstakse hüvitist 360 kalendripäeva.
See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, et pikaajalisemad panustajad saavad keerulisel perioodil ka pikemaajalisemat kindlustustunnet.
Kuidas taotleda ja mida arvesse võtta?
Taotlemine toimub mugavalt läbi Töötukassa iseteenindusportaali. Protsess algab töötuna registreerimisega, millele järgneb individuaalse tööotsimiskava koostamine koostöös konsultandiga. On hädavajalik, et esitate kõik vajalikud andmed õigeaegselt, vastasel juhul võib hüvitise määramine venida. Töötukassa kontrollib andmeid Maksu- ja Tolliameti registrist, seega on oluline, et tööandjad oleksid kõik maksud korrektselt deklareerinud.
Praktilised sammud:
Kõigepealt logige sisse e-töötukassasse. Täitke avaldus ja lisage vajadusel dokumendid, kui Töötukassal on vaja täiendavat informatsiooni töösuhete lõppemise või varasema tegevuse kohta. Pärast avalduse esitamist võtab teiega ühendust konsultant, kes aitab paika panna järgmised sammud. Pidage meeles, et töötutoetuse saamine eeldab regulaarset suhtlust konsultandiga, kus arutatakse, milliseid tööotsinguid olete teinud.
Töö otsimine toetuse saamise ajal
Töötutoetus ei ole passiivne tulu, vaid aktiivse tööotsimise toetus. See tähendab, et riik eeldab teilt reaalset panust uue töökoha leidmiseks. Kui te ignoreerite Töötukassa kohtumisi või keeldute sobivast tööpakkumisest, on ametnikul õigus peatada väljamaksed. Sobiva töö definitsioon sõltub teie kvalifikatsioonist, varasemast töökogemusest ja tervislikust seisundist, kuid mida pikemalt olete olnud töötuna arvel, seda laiemaks muutub mõiste “sobiv töö”.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas töötutoetust makstakse ka siis, kui olen vabatahtlikult töölt lahkunud?
Jah, töötutoetust makstakse sõltumata töösuhte lõppemise põhjusest (isegi kui lahkusite omal soovil). Siiski on oluline, et oleksite täitnud eelneva 12 kuu jooksul 180 päeva nõude. Töötuskindlustushüvitise puhul on olukord teine – kui lahkute omal soovil, on teil hüvitisele õigus, kuid erinevalt koondamisest ei maksta hüvitist sel juhul varem kui teatud ooteaja möödudes.
Kas ma saan töötutoetust, kui mul on ettevõte?
See sõltub sellest, kas olete ettevõttes aktiivselt tegev või mitte. Kui olete juhatuse liige või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ning saate oma tegevusest tulu, mis ületab kehtestatud piirmäära, siis töötutoetust üldjuhul ei maksta. Iga juhtumit hinnatakse eraldi, seega on soovitav enne avalduse esitamist konsulteerida Töötukassa nõustajaga.
Mis juhtub, kui ma ei leia 270 päeva jooksul tööd?
Pärast 270-päevase perioodi lõppu töötutoetuse maksmine peatub. Kui olete endiselt töötu, võite jätkuvalt olla Töötukassas arvel ning kasutada nende pakutavaid teenuseid (nõustamine, koolitused, palgatoetus), kuid rahalist toetust riik enam ei maksa. Sellisel juhul tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et selgitada välja võimalused toimetulekutoetuse saamiseks.
Kuidas mõjutab töötuskindlustushüvitist koondamishüvitis?
Töötuskindlustushüvitise maksmist koondamishüvitis otseselt ei vähenda. Küll aga on oluline teada, et kui tööandja maksab teile välja puhkusekompensatsiooni või hüvitise, mis katab teatud perioodi pärast töölepingu lõppemist, võib hüvitise maksmise algus nihkuda vastavalt nendele päevadele, mille eest olete hüvitist saanud.
Kas töötutoetus on maksustatav tulu?
Jah, töötutoetuselt arvestatakse maha tulumaks. See tähendab, et kätte saadav summa on väiksem kui seadusega kehtestatud bruto-töötutoetuse määr. Samas on töötutoetus vabastatud sotsiaalmaksust, mistõttu ei kune sellelt makselt täiendavat ravikindlustust, kui teil pole muud alust (nt olete töötuna arvel, mis annab riikliku ravikindlustuse).
Finantsplaneerimine ja tulevikuväljavaated
Töötuna veedetud aeg on ideaalne võimalus enda professionaalsete oskuste arendamiseks. Töötukassa pakub hulgaliselt koolitusi, mis aitavad omandada uusi teadmisi või täiendada olemasolevaid oskusi. Paljud inimesed on kasutanud seda perioodi karjääri pööramiseks või uue eriala õppimiseks. Planeerides oma eelarvet, on mõistlik lähtuda sellest, et toetus on mõeldud hädavajadusteks, mitte elustiili säilitamiseks. Säästude kasutamine ja kulude optimeerimine on sel perioodil vältimatu osa vastutustundlikust finantskäitumisest. Olge proaktiivne, suhtlege võrgustikuga ja ärge kartke küsida abi, sest Töötukassa süsteem on loodud just selleks, et toetada inimesi üleminekul ühest töösuhtest teise, tagades samal ajal elementaarse sotsiaalse turvalisuse.
