Aasta StartupBlinki ülemaailmse startup-ökosüsteemide indeksi järgi on Eesti maailmas 12. kohal. Arvestades, et maailmas on üle 200 riigi ja Eestis elab alla 1,4 miljoni inimese, on see tulemus märkimisväärne. Euroopa Liidus on Eesti 7. kohal, Ida-Euroopas ja Baltikumis selge liider. Need numbrid on iseenesest muljetavaldavad, kuid küsimus on, mida nad tegelikult mõõdavad ja mida nad ei mõõda.
StartupBlinki metoodika hindab kolme komponenti: startup-ettevõtete arvu ja kvaliteeti, ökosüsteemi infrastruktuuri ning üldist ärikeskkonda. Eesti tugevused on hästi teada: e-residentsus, digitaalne bürokraatia, kiire ettevõtte asutamine, madalad sisenemisnõuded väliskapitalile. Need eelised on loonud olukorra, kus rahvusvahelised asutajad valivad Eesti registreerimisalusena mitte geograafilise asukoha, vaid regulatiivse keskkonna pärast. See on fundamentaalselt erinev sellest, kuidas Silicon Valley või London oma positsiooni ehitasid. Seal tõmbas inimesi ruumi füüsiline kogunemine. Eestis tõmbab neid digitaalse riigi infrastruktuur.
Finantsuudised.ee analüüsi kohaselt oli Eesti ökosüsteemi kasv 8,8%, mis on üks aeglasemaid 15 parima riigi seas, kuid Euroopa kontekstis siiski tugev: Euroopa kasvas keskmiselt vaid 7,3%, jäädes alla globaalsele keskmisele 10,3%. Pariis ja Berliin näitasid koguni langust. Seega ei ole Eesti kasvutempo pidurdumine märk nõrkusest, vaid küpsemise märk: kiire kasvu faasist on liikutud stabiilsema, kuid jätkusuutlikuma arengu faasi.
Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi sõnul on Eesti ettevõtjate peamine tugevus tegutsemiskiirus. Aritehnoloogia.ee vahendab tema hinnangut, et Eesti suudab ideid ellu viia kiiremini kui suuremad riigid, kus regulatsioon, bürokraatia ja organisatsioonikultuur pidurdavad otsuste tegemist. See kiirus ei ilmne ainult tehnikasektoris: see on omadus, mis läbib kogu Eesti ärikeskkonda.
Reguleeritud digitaalsektorid on selle mustri kõige selgemad näited. Finantstehnoloogia, küberjulgeoleku, tervisetehnoloogia, e-kaubanduse ja hasartmänguteenuste ettevõtted tegutsevad valdkonnapõhiste nõuete ning järelevalve raamistikus. Need sektorid erinevad üksteisest nii tegevusmudeli kui ka regulatsiooni poolest, kuid neid ühendab sõltuvus digitaalsest isikutuvastusest, andmevahetusest ja riiklikest e-teenustest. Seetõttu annab nende kohalolek ülevaate sellest, kui laialt Eesti digitaalset infrastruktuuri ettevõtluses kasutatakse.
Online kasiino Campeonbet on üks näide Eesti turul tegutsevast reguleeritud digitaalse teenuse pakkujast. Selle näite eesmärk on kirjeldada ökosüsteemis esindatud tegevusalade mitmekesisust, mitte hinnata konkreetset teenust ega selle omadusi. Eesti startup-ökosüsteemi ulatus ei piirdu Skype’i ja Wise’i lugudega, vaid hõlmab erineva regulatsiooni, sihtrühma ja ärimudeliga digitaalseid ettevõtteid.
Mida 12. koht ei ütle
Number ei ütle midagi selle kohta, kas Eesti startup-ökosüsteem on jätkusuutlik pikas perspektiivis. Praegune positsioon põhineb suuresti varasemas faasis tehtud otsustel: X-tee loomine, e-residentsus, digitaalne isikutuvastus, Startup Estonia programm. Need otsused olid nende tegemise ajal julged ja ettenägelikud. Küsimus on, millised julged otsused tehakse praegu, mille tulemusel on Eesti 2035. aastal endiselt esikümnes.
Kasvutempo aeglustumine viitab, et varasem madal hangivus on ammendunud. Eesti on ettevõtte asutamise muutnud nii lihtsaks kui see praeguse infrastruktuuriga võimalik on. Järgmine samm ei ole enam protsesside lihtsustamine, vaid ökosüsteemi sügavuse suurendamine: rohkem hilisemas faasis rahastust, rohkem suurettevõtete ja startupide koostööd, rohkem spetsialiseerumist valdkondades, kus Eestil on eristav eelis. Valdkonnad nagu küberturvalisus, kaitsetechnoloogia, tervisetehnoloogia ja reguleeritud finantsteenused on kandidaadid, kus Eesti digitaristu loob eelise, mida suured riigid ei suuda kiiresti kopeerida.
Koht on hea tulemus. Kuid number ise ei ole eesmärk. Eesmärk on ökosüsteem, mis toodab ettevõtteid, mis lahendavad tegelikke probleeme, loovad hästi tasustatud töökohti ja jäävad Eestiga seotuks ka pärast esimest rahastamisvooru. Selle eesmärgi saavutamine nõuab mõnevõrra teistsuguseid otsuseid kui need, mis tõid Eesti praegusele positsioonile.
