Põllumajanduses määrab tööde aega palju rohkem aspekte kui ainult kalender. Üks vihmane nädal kevadel või tavapärasest kuivem suvi võib muuta kogu hooaja plaane – külv nihkub, koristus venib ja kulud võivad suureneda ajal, mil müügitulu pole kuskilt veel paista.
Erinevalt paljudest teistest ettevõtetest liiguvad põllumajanduse kulud ja tulud väga erinevas rütmis. Kevadel tuleb teha suuri väljaminekuid seemnete, väetiste, kütuse ja tehnika hoolduse peale, kuid tulu võib saabuda alles mitu kuud hiljem pärast saagi müüki. Seetõttu on ilmastiku mõju hindamine ja kulude ette planeerimine paljude ettevõtjate jaoks igapäevane osa tööst.
Kulud tekivad enne tulu
Üks suuremaid väljakutseid põllumajandusettevõtete jaoks on rahavoogude ajastus. Kulud tuleb sageli välja käia enne, kui ettevõte saab toodangu müügist raha tagasi.
Näiteks teraviljakasvataja võib kevadel investeerida seemnetesse, väetistesse, taimekaitsesse ja kütusesse. Kui ilmastiku tõttu nihkub koristus või saagi müük, pikeneb ka periood, millal tulu saabub.
Sellise olukorra puhul vaadatakse ettevõttes sageli läbi erinevaid võimalusi, kuidas hooajalisi väljaminekuid paremini korraldada. Mõned ettevõtjad uurivad kuidas rahastus põllumeestele toimib, et mõista, millised lahendused on olemas olukordades, kus kulud ja tulud ei lange ajaliselt kokku. Põllumajanduses tuleb arvestada, et iga hooaeg võib olla erinev ning ootamatusteks peab olema valmis.
Rahavoogude planeerimine annab keerulisel ajal rohkem mänguruumi
Üks lihtsamaid viise rahalist olukorda hinnata on koostada hooajaline rahavoogude plaan. Sinna võiks kirja panna suuremad kulud kuude kaupa: millal tuleb osta sisendeid, millal teha masinate hooldustöid ja millal on oodata müügitulu.
Näiteks võib kevadel tunduda, et kõik kulud on kontrolli all, kuid suve jooksul lisanduvad ootamatud remondid või ilmast tingitud lisatööd. Kui need võimalused on juba ette läbi mõeldud, on lihtsam otsuseid teha.
Paljud ettevõtted pööravad tähelepanu ka sellele, kuidas oma rahavoogusid paremini korraldada. Näiteks hinnatakse, kuidas rahavoogude rahastamine võiks sobituda ettevõtte vajadustega perioodil, kus suuremad kulud on juba tehtud, kuid tulu saabub alles hiljem.
Ilm mõjutab rohkem kui ainult saagikust
Esmapilgul võib tunduda, et ilm mõjutab põllumajandust peamiselt saagikuse kaudu. Tegelikult ulatub mõju palju kaugemale. Kui kevad on väga vihmane, ei pruugi põllule õigel ajal pääseda. Külviaja nihkumine võib tähendada, et tööd tuleb teha lühema perioodi jooksul ja masinad peavad töötama intensiivsemalt. Samuti võivad suureneda kütuse- ja tööjõukulud.
Kuiv suvi toob jällegi teistsugused probleemid. Teraviljakasvataja võib näha väiksemat saaki, samas kui loomakasvatajal võib tekkida vajadus varuda rohkem sööta, kui rohumaade kasv jääb tavapärasest tagasihoidlikumaks.
Eestis on viimastel aastatel rohkem tähelepanu pööratud ka ekstreemsematele ilmastikunähtustele. Pikaajaline põud, tugevad vihmad ja kevadised temperatuurikõikumised muudavad põllumajanduse planeerimise keerulisemaks, sest varasemate aastate kogemus ei pruugi alati anda kindlat alust järgmise hooaja prognoosimiseks.
Hea planeerimine ei tähenda ilma ennustamist
Põllumajanduses jääb alati osa teadmatusest alles. Seda ei saa muuta. Ükski prognoos ei saa täpselt öelda, milline tuleb järgmine saak või kui kiiresti ilm muutub.
Küll aga saab ettevõte valmistuda erinevateks olukordadeks. Kui kulud ja hooaja eripärad on läbi mõeldud, on keerulisematel perioodidel lihtsam reageerida.
Ilm mõjutab põllumajandust iga päev, kuid hästi planeeritud ettevõte ei sõltu ainult sellest, milline ilm parasjagu on. Paindlikkus ja valmisolek muutusteks on saanud tänapäeva põllumajanduse üheks oluliseks osaks. Ja põllumeeste teadlikkus on see, mis aitab nende ettevõttel hästi toimida.
