Ameerika Ühendriigid on riik, mis köidab miljardite inimeste tähelepanu üle kogu maailma. Olgu tegemist Hollywoodi filmide, tehnoloogiliste uuenduste, ajalooliste sündmuste või lihtsalt unistusega “Ameerika unistusest”, teame me kõik sellest riigist vähemalt midagi. Kuid kui esitada küsimus, kui palju osariike Ameerikas tegelikult on, satuvad paljud segadusse. See ei ole ainult geograafiaõpiku küsimus, vaid teema, mis peidab endas põnevaid ajaloolisi nüansse ja poliitilisi aspekte, mida tavapärases vestluses harva puudutatakse. Lihtne vastus on 50, kuid selle numbri taga peitub palju rohkem, kui esmapilgul tundub.
Ameerika Ühendriikide osariikide täpne arv
Kõige otsesem ja korrektsem vastus on, et Ameerika Ühendriikides on 50 osariiki. See number on püsinud stabiilsena alates 1959. aastast, mil Hawaiist sai ametlikult viiekümnes osariik. See number on nii kinnistunud, et seda kujutatakse isegi riigi lipul – 50 tähte sinisel taustal tähistavad igaüks üht konkreetset osariiki, mis moodustavad liitriigi.
Siiski, kui me räägime “Ameerikast”, siis sageli eksitakse, arvates, et kõik USA haldusterritooriumid on osariigid. See ongi koht, kus paljud inimesed eksivad. Lisaks 50 osariigile on USA jurisdiktsiooni all ka teisi alasid, mille staatus on hoopis teistsugune. See tekitab tihti segadust, sest need piirkonnad on küll osa Ameerikast, kuid neil ei ole samu õigusi ega esindatust nagu ametlikel osariikidel.
Kuidas osariikide arv läbi ajaloo muutus?
Ameerika Ühendriigid ei sündinud 50 osariigiga. Alguses, pärast 1776. aasta iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamist, koosnes liitriik vaid 13 kolooniast, millest said esimesed osariigid. Need olid Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Georgia, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna-Carolina, New Hampshire, Virginia, New York, Põhja-Carolina ja Rhode Island.
19. sajandil toimus riigi kiire laienemine lääne suunas, mida tuntakse Ameerika ajaloos kui “Manifest Destiny” ehk “ilmne saatus” – uskumus, et ameeriklased on määratud laiendama oma territooriumi Vaikse ookeanini. See tõi kaasa uute territooriumide annekteerimise ja ostmise, mis hiljem liideti osariikidena. Näiteks Louisiana ostmine Prantsusmaalt 1803. aastal kahekordistas praktiliselt riigi suuruse.
20. sajandi alguses lisati veel kaks osariiki, mis olid juba pikka aega olnud USA territooriumid: Arizona ja Uus-Mehhiko (1912). Viimased suuremad muudatused toimusid 1959. aastal, kui Alaskast sai 49. ja Hawaiist 50. osariik. Pärast seda pole uusi osariike ametlikult juurde lisatud, kuigi arutelud näiteks Puerto Rico võimalikust staatusest jätkuvad ka tänapäeval.
Osariik vs territoorium: mida see vahe tähendab?
See on kriitiline punkt, mida paljud ei tea. Ameerika Ühendriikide valitsus kontrollib mitmeid alasid, mida nimetatakse territooriumideks. Nendeks on näiteks Puerto Rico, Guam, Ameerika Samoa, USA Neitsisaared ja Põhja-Mariaanid. Kuigi nende elanikud on enamasti USA kodanikud, on neil vähem poliitilist mõjuvõimu.
Peamised erinevused on järgmised:
- Esindatus Kongressis: Osariikidel on senaatorid ja esindajad USA Kongressis, kellel on hääleõigus. Territooriumidel on küll esindajad, kuid neil pole hääleõigust.
- Presidendivalimised: Territooriumide elanikud ei saa osaleda üldvalimistel, kus valitakse Ameerika Ühendriikide president. See on üks suurimaid õiguslikke erinevusi.
- Suveräänsus: Osariikidel on põhiseadusega kaitstud suveräänsus. Nad saavad kehtestada oma seadusi paljudes valdkondades, niikaua kui need ei ole vastuolus föderaalseadustega. Territooriumide seadusandlus on tihedamalt seotud föderaalvalitsuse kontrolliga.
Sellepärast ongi nii oluline mõista, et kui keegi ütleb “50 osariiki”, siis ta räägib ainult nendest üksustest, millel on täielikud föderaalsed õigused.
Washington D.C. staatus ja müüdid
Üks kõige tavalisemaid eksimusi on see, et Washington D.C. on osariik. See ei ole nii. Washington D.C. (District of Columbia) on föderaalringkond, mis loodi spetsiaalselt riigi pealinnaks. See ei kuulu ühegi osariigi koosseisu.
See staatus on tekitanud aastakümneid poliitilisi vaidlusi. Kohalikud elanikud maksavad föderaalseid makse, teenivad armees, kuid neil puudub hääleõiguslik esindaja Kongressis. See on viinud liikumiseni “Statehood for D.C.”, mille eesmärk on muuta pealinn 51. osariigiks. Hetkel on see aga endiselt vaid föderaalne piirkond.
Kuidas osariikide arv tulevikus muutuda võib?
Teoreetiliselt on võimalik, et osariikide arv suureneb. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse artikli IV kolmandas jaos on kirjeldatud protsessi, kuidas uus osariik liiduga liituda saab. Kongressil on õigus uusi osariike vastu võtta, kuid see nõuab keerulist poliitilist protsessi.
Kõige tõenäolisem kandidaat uueks osariigiks on Puerto Rico. Seal on läbi viidud mitmeid rahvahääletusi, kus elanikkond on toetanud osariigi staatust. Siiski on see küsimus poliitiliselt väga polariseeriv, kuna see muudaks jõudude tasakaalu USA Kongressis. Ka Washington D.C. püüdlused saada osariigiks on tihti päevakorral, kuid takistuseks on nii juriidilised kui ka parteipoliitilised takistused.
Teisalt on olnud ka ideid osariikide jagamisest. Näiteks California on oma tohutu elanikkonna tõttu korduvalt arutanud jagunemist mitmeks väiksemaks osariigiks, et parandada juhtimist ja esindatust, kuid sellised ettepanekud on seni jäänud pigem teoreetiliseks ja vähe toetust leidnud.
Miks teadmine osariikide arvust on oluline?
Lisaks tühipaljale faktiteadmisele aitab arusaamine USA föderaalsest süsteemist paremini mõista, miks Ameerika poliitika toimib nii, nagu ta toimib. USA ei ole ühtne tsentraliseeritud riik nagu paljud Euroopa riigid, vaid “liitriik” – riikide liit. Iga osariik on oma olemuselt peaaegu nagu eraldiseisev riigike, millel on oma põhiseadus, seadused, õigussüsteem ja kultuurilised iseärasused.
Kui te reisite USA-s, võite märgata, et seadused, mis kehtivad New Yorgis, ei pruugi kehtida Texases või Californias. See mitmekesisus ongi Ameerika Ühendriikide tugevus ja ühtlasi nende poliitilise elu keerukuse allikas. Osariikide arv 50 on sümbol sellest tasakaalust, mis on aastatega välja kujunenud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Puerto Rico on Ameerika osariik?
Ei, Puerto Rico ei ole osariik. See on Ameerika Ühendriikide territoorium. Kuigi selle elanikud on USA kodanikud, ei oma nad täielikku esindatust Kongressis ega saa hääletada presidendivalimistel.
Mitu osariiki oli Ameerikas algselt?
Ameerika Ühendriigid said alguse 13 kolooniast, millest said esimesed 13 osariiki pärast iseseisvumist Suurbritanniast.
Miks Washington D.C. ei ole osariik?
Washington D.C. loodi spetsiaalselt riigi pealinnana, et vältida ühegi osariigi domineerimist föderaalvalitsuse üle. See on föderaalne ringkond, mis on allutatud Kongressi kontrollile.
Kas osariikide arv võib tulevikus suureneda?
Jah, teoreetiliselt on see võimalik. Kongress võib vastu võtta uusi osariike, kui see vastab põhiseaduslikele nõuetele ja saab vajaliku poliitilise toetuse, kuid hetkel ei ole ühtegi ametlikku protsessi, mis oleks lähedal lõpule jõudmisele.
Mis on kõige hilisem osariik, mis on Ameerikaga liitunud?
Hawaii liitus Ameerika Ühendriikidega 21. augustil 1959. aastal, olles sellega 50. osariik.
Kas Ameerika Samoa on USA osariik?
Ei, Ameerika Samoa on territoorium. Huvitav fakt on see, et Ameerika Samoa elanikud on USA kodanikud, kuid nad on tehniliselt “USA kodanikud, kes ei ole USA kodanikud” (non-citizen nationals), mis tähendab, et nad ei saa hääletada isegi territooriumi tasandil samamoodi nagu teiste USA territooriumide elanikud.
Geograafiline ja poliitiline mitmekesisus
Kui vaatame kaarti, näeme, et USA 50 osariiki ulatuvad Atlandi ookeani rannikust kuni Vaikse ookeanini ja sisaldavad endas tohutut kliimavööndite, maastike ja kultuuride mitmekesisust. Florida troopilised sood, Alaska igikeltsa ja mäestikud, Nevada kõrbed ja New Englandi metsad – kõik need on osa sellest 50 osariigi süsteemist. See geograafiline ulatus on muutnud USA riigiks, kus igal osariigil on oma unikaalne identiteet, mida sageli defineeritakse läbi nende majanduse, ajaloo ja poliitiliste eelistuste.
See identiteet on ka põhjus, miks osariikide vahelised suhted on sageli pingelised. Kuid vaatamata erinevustele ja vahel ka tõsistele vaidlustele – näiteks maksude, hariduse või tervishoiu küsimustes – püsib see 50 osariigi liit kindlalt koos. See on Ameerika Ühendriikide unikaalne mudel, kus 50 erinevat ja iseseisvat üksust tulevad kokku, moodustades maailma ühe mõjuvõimsaima ja dünaamilisema riigi.
Järgmine kord, kui keegi küsib, mitu osariiki on Ameerikas, teate nüüd, et vastus 50 on õige, kuid see on vaid pealispind. Selle numbri taga on sadu aastaid kestnud areng, poliitilised kompromissid, geograafiline laienemine ja jätkuvad debattid selle üle, mida tähendab olla osa Ameerika Ühendriikidest.
