Eestis on ravikindlustussüsteem üles ehitatud solidaarsuse põhimõttel, kuid elu toob paraku kaasa olukordi, kus inimene võib jääda ilma riikliku ravikindlustuseta. Olgu selle põhjuseks töösuhte lõppemine, pikemaajaline välismaal viibimine, ettevõtlusega alustamine või lihtsalt bürokraatlikud viperused, haigestumine või tervisemure ei küsi kalendrist ega ravikindlustuse staatusest. Tekib ärev küsimus: mida teha, kui rahakott on õhuke ja tervisekontroll või ravi on hädavajalik? Oluline on teada, et ravikindlustuse puudumine ei tähenda automaatselt seda, et teid jäetakse hätta, kuid see tähendab, et peate olema teadlik oma õigustest ja võimalustest, et vältida ülemääraseid kulusid ning saada vajalik abi võimalikult kiiresti.
Esimene samm: kontrollige oma kindlustuse staatust
Enne kui asute otsima tasulist arsti või muretsema suurte arvete pärast, veenduge, et teie ravikindlustus on tõepoolest peatunud või lõppenud. Väga sageli arvavad inimesed ekslikult, et nad on kindlustamata, kuigi tegelikult on neil õigus teenusele. Eestis haldab kindlustusandmeid Eesti Haigekassa.
Kõige lihtsam viis oma staatust kontrollida on logida sisse riigiportaali eesti.ee. Sealt leiate jaotise “Minu ravikindlustuse andmed”. Samuti saab seda kontrollida Haigekassa kodulehel, kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d. Kui selgub, et kindlustus puudub, ärge paanitsege. Mõnikord piisab vaid ühest kiirest toimingust, et kindlustus taastada – näiteks end töötuna arvele võtta või esitada puuduvad dokumendid.
Vältimatu abi on garanteeritud kõigile
Eesti Vabariigi põhiseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus tagavad, et vältimatu abi on kättesaadav igale inimesele, sõltumata tema ravikindlustuse olemasolust. See on kõige kriitilisem teadmine, mida peate omama. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida osutatakse inimesele, kelle terviseseisund vajab vältimatut sekkumist, vastasel juhul võib see ohustada patsiendi elu või põhjustada püsiva tervisekahjustuse.
Millal on tegemist vältimatu abiga?
- Tõsised vigastused, luumurrud või ulatuslikud põletused.
- Ägedad südamehaigused, näiteks infarktikahtlus.
- Hingamisraskused või teadvusekadu.
- Äkiline ja väljakannatamatu valu.
- Mürgistused.
- Rasked allergilised reaktsioonid.
Sellistes olukordades tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda otse haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Oluline on mõista, et vältimatu abi on tasuta vaid kindlustatud isikutele. Kui teil kindlustust ei ole, peate vältimatu abi osutamise eest maksma vastavalt haigla kehtestatud hinnakirjale. Siiski ei tohi haigla vältimatut abi keelduda andmast põhjendusel, et teil pole raha. Arstiabi osutatakse esimesena ja arve esitatakse hiljem.
Kuidas saada arstiabi, kui tegemist ei ole eluohtliku olukorraga?
Kui teie terviseprobleem on tüütu või valulik, kuid mitte eluohtlik, siis vältimatu abi alla see tõenäoliselt ei kuulu. Sellisel juhul on teil kolm peamist teed:
1. Ravikindlustuse taastamine
Kõige pikaajalisem ja säästlikum lahendus on ravikindlustuse taastamine. See on võimalik mitmel moel:
- Töötuna registreerimine: Kui olete töötuks jäänud, registreerige end Töötukassas. See annab teile õiguse ravikindlustusele pärast teatud ooteperioodi.
- Vabatahtlik kindlustusleping: Kui te ei kuulu ühtegi gruppi, kellel on õigus tasuta kindlustusele, saate Haigekassaga sõlmida vabatahtliku kindlustuslepingu ja tasuda kindlustusmakseid ise. See on sageli mõistlikum kui iga arstivisiidi eest täishinda maksta.
- Perekonnaliikme kaudu: Mõnel juhul on võimalik olla kindlustatud töötava abikaasa kaudu, kui kasvatate lapsi.
2. Perearsti nõuandeliin ja tasulised visiidid
Kui teil pole kindlustust, võite endiselt pöörduda perearsti poole, kuid peate visiidi eest ise tasuma. Enne visiiti helistage kliinikusse ja küsige otse, milline on “kindlustuseta patsiendi visiiditasu”. Mõnikord võivad hinnad erineda. Lisaks on olemas ööpäevaringne perearsti nõuandeliin 1220. See on suurepärane võimalus saada tasuta professionaalset nõu, mida teha olukorras, kus te pole kindel, kas vajate erakorralist abi või piisab kodusest ravist.
3. Erakliinikud
Eestis on palju erakliinikuid, mis pakuvad tasulisi vastuvõtte. Nende eelis on sageli lühemad ootejärjekorrad. Hinnakiri on avalik ja seda saab kontrollida kliiniku veebilehel. Kuigi visiiditasu võib tunduda kõrge, on see sageli etteaimatav ja te teate täpselt, kui palju maksate.
Sotsiaalhoolekanne ja kohaliku omavalitsuse abi
Eesti sotsiaalsüsteem ei jäta abivajajaid hätta, kui rahaline olukord on tõesti keeruline. Kui olete kindlustamata, haige ja teil puudub ka rahaline võimalus arstiabi eest tasuda, on teie järgmine samm pöörduda oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda.
Omavalitsusel on õigus ja kohustus toetada oma elanikke toimetulekuraskuste korral. See tähendab, et kui terviseprobleem on sedavõrd tõsine, et vajate ravi, kuid teil puuduvad selleks vahendid, saab sotsiaaltöötaja aidata hinnata olukorda ning kaaluda ühekordse toetuse eraldamist ravikulude katteks. See ei ole automaatne hüve, vaid vajaduspõhine abi, kuid see on võimalus, mida paljud hädasolijad ei oska kasutada.
Sotsiaaltöötajaga suhtlemisel olge aus ja avatud. Selgitage oma olukorda, esitage dokumendid oma sissetulekute ja kulude kohta. Mida selgemalt oskate põhjendada, miks te ravi vajate ja miks te ise selle eest tasuda ei saa, seda suurem on tõenäosus saada abi.
Kuidas ennetada ravikindlustuse puudumist?
Parim viis ravikindlustuse probleemide vältimiseks on teadlikkus ja ettevalmistus. Paljud inimesed satuvad ravikindlustuseta olukorda just teadmatusest.
Soovitused stabiilsuse hoidmiseks:
- Hoidke silm peal töölepingu lõppemisel: Kui lahkute töölt, uurige täpselt, millal teie ravikindlustus lõpeb. Haigekassa säilitab kindlustuse veel kaheks kuuks pärast töösuhte lõppemist. Kasutage seda aega, et korraldada oma edasine staatus.
- Ärge unustage bürokraatiat: Kui alustate ettevõtlusega, veenduge, et maksate endale palka või teete teisi makseid, mis tagavad teile ravikindlustuse. Ärge jätke sotsiaalmaksu maksmist unarusse.
- Õpingud välismaal: Kui lähete õppima või tööle välismaale, uurige kindlasti, millised on teie ravikindlustuse õigused Eestis ja sihtriigis.
- Vajadusel tehke vabatahtlik leping: Kui teate, et olete pikema aja jooksul kindlustuseta (näiteks teete pikema pausi töötamisest), sõlmige vabatahtlik kindlustusleping, et vältida ootamatuid suuri arveid.
Korduma kippuvad küsimused kindlustuseta arstiabi kohta
Alljärgnevalt on välja toodud kõige sagedasemad küsimused, millega inimesed ilma ravikindlustuseta silmitsi seisavad.
Kas ma saan minna erakorralise meditsiini osakonda, kui mul pole kindlustust?
Jah, te saate pöörduda EMO-sse. Vältimatu abi osutatakse teile sõltumata kindlustusest. Siiski peate arvestama sellega, et kui tegemist ei ole otsese eluohtliku seisundiga, võidakse teile pärast abi osutamist esitada arve teenuste eest.
Kuidas toimida, kui vajan eriarsti vastuvõttu ja mul pole kindlustust?
Eriarsti juurde saamiseks vajate tavaliselt saatekirja. Ilma kindlustuseta saate pöörduda otse erakliinikutesse, kus maksate vastuvõtu eest ise. See on kiirem ja mugavam viis, kuid eeldab rahalist panust.
Kas ma saan osta retseptiravimeid, kui mul pole kindlustust?
Jah, saate. Retseptiravimite ostmine on võimalik ka ilma kindlustuseta, kuid te ei saa Haigekassa ravimisoodustust. See tähendab, et peate tasuma ravimi täishinna. Paluge arstil vajadusel välja kirjutada soodsam alternatiiv või geneeriline ravim.
Kas sotsiaalosakond katab kõik minu ravikulud, kui olen kindlustamata?
Ei, see ei ole garanteeritud. Sotsiaalabi on omavalitsuse kaalutlusotsus ja mõeldud äärmuslikeks juhtumiteks, kus inimene ei suuda ise toime tulla. See ei ole üldine asendus riiklikule ravikindlustusele.
Kas minu ravikindlustus taastub kohe, kui lähen tööle?
Kindlustusandmed jõuavad Haigekassasse tavaliselt mõne päeva jooksul pärast tööandja tehtud deklaratsiooni esitamist. Kindlustuskaitse tekib reeglina pärast 14-päevast ooteaega uue töösuhte algusest, kuid kui olete varem olnud kindlustatud, võib see olla ka kohene.
Õige tegutsemisviis kriisiolukorras
Kõige tähtsam on meeles pidada, et tervis on teie kõige väärtuslikum vara ja hirm arve ees ei tohiks olla takistuseks elupäästva abi saamisel. Kui tunnete, et tervis halveneb järsult, ärge oodake “paremaid aegu” ega looda, et see läheb iseenesest üle. Tegutsege vastavalt olukorrale: helistage 1220 nõuandeliinile, pöörduge EMO-sse või otsige tasulist arstiabi. Rahaasjad ja bürokraatia on lahendatavad, kuid tervise kaotamine võib olla pöördumatu. Olge oma õigustega kursis, küsige julgelt infot Haigekassast ja ärge kartke suhelda kohaliku omavalitsusega, kui olete sattunud raskesse olukorda.
