Ricotta on paljudele meist tuntud kui Itaalia köögi lahutamatu osa, kuid selle kasutusvõimalused ulatuvad märksa kaugemale klassikalisest lasanjest või kannellonidest. See õrn, kreemjas ja kergelt magusa alatooniga piimatoode, mis tehniliselt polegi juust selle tavapärases mõttes, vaid vadakust valmistatud delikatess, on tõeline kameeleon sinu köögis. Eestis tunneme seda sageli ricotta-kohupiimana, mis oma tekstuuri ja toiteväärtuse poolest on suurepärane alternatiiv tavalisele teralisele kohupiimale, pakkudes toitudele hoopis teistsugust, siidisemat dimensiooni. Kui otsid viise, kuidas oma igapäevaseid toite põnevamaks muuta või otsid tervislikke valguallikaid, siis ricotta on vastus, mida oled oodanud.
Mis täpselt on ricotta ja miks seda eelistada?
Ricotta nimi tuleneb itaaliakeelsest sõnast “ricuocere”, mis tähendab “uuesti küpsetatud”. Traditsiooniliselt valmistatakse seda juustuvalmistamise protsessist järele jäänud vadakust, mida kuumutatakse uuesti, et eraldada ülejäänud valgud. Tulemuseks on kerge, kohev ja madala rasvasisaldusega toode, mis on rikas kvaliteetse valgu poolest. Erinevalt tavalisest Eesti kohupiimast on ricotta tekstuur märgatavalt peenem ja kreemjam, mistõttu ei vaja see sageli lisatöötlemist ega saumikseriga püreestamist.
Toitumisalaselt on ricotta suurepärane valik, sest see sisaldab märkimisväärses koguses kaltsiumi ja vitamiine, olles samas kergemini seeditav kui paljud teised piimatooted. Selle neutraalne maitseprofiil teeb sellest ideaalse “lõuendi”, mida saab kohandada nii soolaste kui ka magusate roogade valmistamiseks. See on suurepärane koostisosa neile, kes soovivad vähendada toidukordade kalorsust, ilma et peaksid tegema järeleandmisi maitseelamustes või toidu struktuuris.
Ricotta kasutamine soolastes roogades
Soolases köögis on ricotta tõeline salarelv. Selle võime siduda maitseid ja luua kreemjat tekstuuri ilma raske kooreta on hindamatu. Siin on mõned nutikad viisid, kuidas ricotta oma argitoitudesse integreerida:
- Pastatäidised ja kastmed: Sega ricotta spinati, küüslaugu ja muskaatpähkliga, et luua ideaalne täidis ravioolidele või kannellonidele. Samuti võid ricotta segada kuuma pasta sisse koos vähese pastakeeduveega, et luua kerge, kuid sametine kaste, mis katab nuudlid ühtlaselt ilma suure rasvasisaldusega.
- Soolased pirukad ja quiche’id: Kasuta ricottat pirukapõhja täidise sidujana. See annab quiche’ile õhulise ja kerge olemuse, erinevalt rasketest munakooresegudest. Lisa hulka päikesekuivatatud tomateid, fetajuustu või värskeid ürte.
- Pitsa ja leivad: Asenda klassikaline tomatikaste pitsal ricottaga, määrides seda õhukese kihina tainale. See loob suurepärase aluse, millele lisada näiteks suitsulõhet, rukolat või värskeid viigimarju. Samuti võid ricottat määrida röstsaiale, lisades peale soola, pipart ja oliiviõli – see on suurepärane ja tervislik suupiste.
- Köögiviljade täitmine: Röstitud suvikõrvitsad, paprikad või tomatid maitsevad eriti hästi, kui need täita ricotta, riivitud parmesani ja ürtide seguga.
Magusate hõrgutiste valmistamine
Magustoidud on valdkond, kus ricotta tõeliselt särab. Selle looduslik magusus ja kergus sobivad suurepäraselt nii küpsetistesse kui ka kiiretesse magustoitudesse. Siin on mõned ideed, kuidas ricotta magustoidulaual ära kasutada:
- Ricotta-pannkoogid: Lisa ricotta oma tavalisse pannkoogitainasse. See muudab pannkoogid uskumatult kohevaks ja niiskeks, andes neile rikkaliku maitse, mida tavalise piima või keefiriga saavutada on raske.
- Lihtsad kreemid: Sega ricotta mee, vanilje ja sidrunikoorega. Serveeri seda koos värskete marjade või röstitud pähklitega. See on tervislik alternatiiv rasketele vahukoorega magustoitudele.
- Juustukoogid: Ricotta on suurepärane toorjuustu asendaja kergemates juustukookides. See annab koogile õhulise tekstuuri ja muudab selle vähem “raskeks”, mis on eriti hinnatud suveajal.
- Täidised saiakestele: Kasuta ricottat täidisena croissanti-tüüpi saiakestes, lisades sisse moosi või šokolaaditükke.
Kuidas valida ja säilitada kvaliteetset ricottat?
Nagu iga toiduaine puhul, mängib kvaliteet lõpptulemuses suurt rolli. Poest ricottat valides pööra tähelepanu pakendile. Kvaliteetne ricotta peaks olema ühtlaselt kreemjas, mitte liiga vesine. Kui avad pakendi ja märkad pinnal veidi vadakut, on see normaalne – lihtsalt kalla see ettevaatlikult ära või sega õrnalt massi sisse.
Ricotta säilitamisel on oluline hoida seda külmkapis jahedas kohas, eelistatult mitte ukse riiulil, kus temperatuurikõikumised on suuremad. Pärast avamist tuleks ricotta tarbida 2-3 päeva jooksul. Kui märkad pakendil hallitust, haput lõhna või muudatust värvuses, viska see koheselt ära. Nõuanne: kui ricotta tundub liiga vedel, võid seda paar tundi tiheda marliga vooderdatud sõelal nõrutada, et saada paksemat ja toekamat konsistentsi, mis sobib paremini näiteks kookide täidisteks.
Nipid ricotta tekstuuri ja maitsega eksperimenteerimiseks
Ricotta on oma loomult tagasihoidlik, mis tähendab, et see imab suurepäraselt endasse erinevaid aroome. Kui soovid ricotta maitset täiendada, proovi seda “marineerida” või maitsestada enne kasutamist. Lisa segule värsket hakitud basiilikut, peterselli või tüümiani, samuti võid lisada riivitud sidruni- või apelsinikoort, mis annab toidule vajaliku happelise aktsendi. Soolastes roogades töötab suurepäraselt ka purustatud küüslauk või näpuotsatäis tšillihelbeid, mis lisavad toidule iseloomu.
Tekstuuri osas võid katsetada ricotta vahustamist. Kui paned ricotta koos vähese oliiviõli või meega köögikombaini ja vahustad seda mõne minuti, muutub see veelgi õhulisemaks ja vahulisemaks. See vahustatud ricotta sobib suurepäraselt dipikastmeks, mille sisse kasta värskeid porgandeid, kurke või kreekereid. See on üllatavalt lihtne viis muljet avaldada külalistele, pakkudes neile midagi tervislikku ja samas luksuslikku.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ricotta ja kohupiim on üks ja sama? Kuigi nad on sarnased, pole nad identsed. Tavaline Eesti kohupiim on tavaliselt tihedam, hapukam ja teralisema tekstuuriga. Ricotta on aga valmistatud vadakust, mis annab sellele siidise, peene tekstuuri ja magusama, mahedama maitse. Köögis saab neid sageli asendada, kuid arvesta, et ricotta vajab ehk vähem vedelikku kui kuiv kohupiim.
Kas ricottat saab ise kodus teha? Jah, ricotta valmistamine kodus on üllatavalt lihtne. Sul on vaja vaid täispiima, veidi koort, soola ja hapet (sidrunimahla või äädikat). Piimasegu kuumutatakse kuni keemispunktini, lisatakse hape, mis paneb vadaku eralduma, ja seejärel kurnatakse segu läbi marli. Tulemuseks on imehea värske ricotta, mis ületab poetoote maitseomadusi.
Kuidas asendada ricottat, kui seda poes pole? Kui retsept nõuab ricottat, kuid sul pole seda käepärast, on parimaks alternatiiviks toorjuustu ja maitsestamata jogurti segu (vahekorras 1:1) või lihtsalt korralikult sõelal nõrutatud tavaline kohupiim, millele on lisatud tilk koort, et muuta see kreemjamaks. Siiski ei pruugi tulemus olla täpselt sama õhuline.
Kas ricotta sobib laktoositalumatutele? Turul on olemas spetsiaalsed laktoosivabad ricotta-tooted. Kuna ricotta on valmistatud vadakust, sisaldab see loomulikult teatud koguses laktoosi, seega kui oled tundlik, vali kindlasti spetsiaalselt märgistatud laktoosivaba variant.
Nutikad säilitusmeetodid köögis
Kui oled avanud suurema pakendi ricottat ja tead, et ei jõua seda paari päeva jooksul ära kasutada, tekib küsimus, mida teha ülejäägiga. Üks nutikas nipp on ricotta sügavkülmutamine. Kuigi see muudab toote tekstuuri pärast sulatamist veidi teralisemaks, sobib see ideaalselt edasiseks küpsetamiseks, kus tekstuur pole määrava tähtsusega. Pane ülejääk õhukindlasse karpi ja säilita sügavkülmas kuni kuu aega. Kui soovid seda hiljem kasutada, sulata see aeglaselt külmkapis ja vajadusel vahusta uuesti, et taastada endine kergus.
Teine võimalus on ricotta kiire töötlemine – valmista sellest suurem kogus maitsestatud määret või pestoga segatud segu, mida saad kasutada järgmistel päevadel võileibade peal või köögiviljade juurde. Ricotta on väga tänulik tooraine, mis ei nõua keerulisi tehnikaid, kuid tänu oma kohanemisvõimele muudab ta tavalise õhtusöögi restorani vääriliseks roaks. Alusta väikestest katsetustest, näiteks lisades seda tavalisele omletile, ja peagi avastad end lisamas seda peaaegu igasse toitu, mida valmistad.
