Töötuks jäämine on igale inimesele stressirohke sündmus, mis toob endaga kaasa nii emotsionaalseid kui ka majanduslikke väljakutseid. Üks esimesi ja olulisemaid küsimusi, mis sellises olukorras tekib, on seotud sissetuleku säilitamisega. Eestis pakub turvavõrku töötuskindlustushüvitis, mis on loodud selleks, et pakkuda rahalist tuge perioodil, mil inimene otsib uut töökohta. Hüvitise saamine ei ole siiski automaatne ning sõltub mitmetest seadusest tulenevatest teguritest, sealhulgas varasemast töökogemusest ja hüvitise taotlemise põhjusest. Selles põhjalikus ülevaates selgitame täpselt, millised on need kriteeriumid, kui kaua hüvitist makstakse ja kuidas protsess Eestis täpsemalt toimib.
Kes omab õigust töötuskindlustushüvitisele?
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik vastama kindlatele tingimustele, mis on sätestatud töötuskindlustuse seadusega. Peamine eeldus on see, et inimene on olnud töötuskindlustuse süsteemi panustaja ehk temalt on palgalt kinni peetud töötuskindlustusmakseid. Lisaks eelnevale peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:
- Töötuna arvelevõtmine: Isik peab olema registreeritud Töötukassas töötuna. See tähendab, et inimene peab olema tööotsingul ja valmis kohe tööle asuma.
- Töötuskindlustusstaaž: Taotlejal peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul enne töötuna arvelevõtmist. See tähendab, et selle aja jooksul on isiku eest tasutud või kinni peetud töötuskindlustusmakseid.
- Töösuhte lõppemise viis: Hüvitist saab vaid juhul, kui töösuhe on lõppenud viisil, mis annab selleks õiguse. Üldjuhul on see koondamine, töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt või töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Kui inimene lahkub töölt omal soovil, siis üldjuhul töötuskindlustushüvitist ei maksta, välja arvatud teatud erandjuhtudel, kus töötamine oli võimatu (näiteks tööandja rikkumiste tõttu).
Oluline on meeles pidada, et kui isik on töölepingu lõpetanud omal soovil, siis õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Küll aga võib sellisel juhul olla õigus taotleda töötutoetust, mis on märksa väiksema summaga riiklik toetus, mille saamiseks on samuti omad reeglid.
Kui kaua ja mis määras töötuskindlustushüvitist makstakse?
Hüvitise kestus ja suurus on otseselt seotud isiku varasema töötuskindlustusstaažiga. See süsteem on üles ehitatud põhimõttel, et mida kauem on inimene süsteemi panustanud, seda pikem on tema turvavõrk töötuna olemise ajal. Hüvitise maksmise perioodid on jagatud järgmiselt:
- Kuni 180 päeva: Kui isiku töötuskindlustusstaaž on alla 5 aasta.
- Kuni 270 päeva: Kui isiku töötuskindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat.
- Kuni 360 päeva: Kui isiku töötuskindlustusstaaž on 10 aastat või rohkem.
Hüvitise suurus ei ole fikseeritud summa, vaid sõltub isiku enda varasemast töötasust. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks taotleja viimase 12 kuu brutotöötasu, millest on maha arvatud kolm kõige varasemat kuud. See tähendab, et hüvitise arvutamisel kasutatakse eelviimase üheksa kuu brutotöötasu keskmist.
Hüvitise määrad:
- Esimese 100 päeva jooksul makstakse hüvitist 50% ulatuses isiku varasemast keskmisest brutotöötasust.
- Alates 101. päevast makstakse hüvitist 40% ulatuses isiku varasemast keskmisest brutotöötasust.
Siinkohal tuleb märkida, et hüvitise summale on kehtestatud ka ülempiir. Hüvitise arvutamise aluseks olevat tasu piiratakse riigi keskmise palgaga. Seega, kui inimese palk oli väga kõrge, siis hüvitis ei kujune proportsionaalselt sama suureks, vaid jääb teatud seadusest tuleneva piiri sisse.
Mida teha, kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel?
Sageli tekib küsimus, kas töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (töölepingu seaduse § 79) jätab inimese hüvitisest ilma. Vastus on rõõmustav: üldjuhul ei jäta. Kui tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, on isikul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, eeldusel, et kõik muud nõuded (töötuskindlustusstaaž, töötuna registreerimine) on täidetud.
Siiski on oluline jälgida, kuidas töölepingu lõpetamise dokument vormistatakse. Töötukassa kontrollib alati, mis oli töösuhte lõppemise tegelik põhjus. Kui tööandja ja töötaja otsustavad töösuhte lõpetada, on soovitatav kirjalikult fikseerida, et tegemist on töösuhte lõpetamisega poolte kokkuleppel, et vältida hilisemaid segadusi hüvitise taotlemisel.
Töö otsimine ja kohustused hüvitise saamise ajal
Töötuskindlustushüvitis ei ole passiivne sissetulek, vaid abivahend uue töökoha leidmiseks. Kui inimene on end töötuna arvele võtnud ja hüvitist taotlenud, kaasnevad sellega ka teatud kohustused. Töötukassa peab toetama töötut tema tööotsingutel, kuid ka töötul endal on kohustus aktiivselt tööd otsida.
Töötukassa konsultandiga pannakse paika individuaalne tööotsimiskava. Selles kavas määratakse kindlaks, kui tihti tuleb konsultandiga kohtuda, milliseid koolitusi läbida või millistel töökohtadel kandideerida. Hüvitise maksmine võib peatuda või lõppeda, kui inimene ei täida oma kohustusi, keeldub põhjendamatult tööpakkumistest või ei ilmu kokkulepitud ajal konsultatsioonile.
Töötukassa pakub ka erinevaid meetmeid oskuste arendamiseks. Kui töötul puuduvad vajalikud oskused uue töökoha leidmiseks, võib Töötukassa suunata teda tasemeõppesse või tööalasele koolitusele. See on suurepärane võimalus kasutada töötuna oldud aega enda professionaalse väärtuse tõstmiseks tööturul.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma saan töötuskindlustushüvitist, kui ma lahkun töölt omal soovil?
Üldjuhul ei ole omal soovil töölt lahkujatel õigust töötuskindlustushüvitisele. Erandiks on olukorrad, kus tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut, näiteks jätnud palga maksmata või rikkunud töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, mistõttu oli töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
Kas hüvitise saamise ajal tohib teha lisatööd?
Jah, töötuskindlustushüvitise saamise ajal võib töötada, kuid see mõjutab hüvitise väljamaksmist. Kui töötasu ühe kuu jooksul on väiksem kui üheksakordne päevamäär, siis hüvitist vähendatakse. Kui töötasu ületab teatud piiri, siis hüvitise maksmine peatatakse. Alati tuleb töötamisest teavitada oma Töötukassa konsultanti.
Kuidas arvutatakse minu töötuskindlustusstaaži?
Töötuskindlustusstaaži arvutab ja kontrollib Töötukassa Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Staaži arvestatakse aegade summana, mil isiku eest on tasutud töötuskindlustusmakseid. Seda saab kontrollida eesti.ee portaali kaudu.
Kas hüvitiselt peab maksma tulumaksu?
Jah, töötuskindlustushüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Hüvitiselt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset, kuna hüvitist ennast ei loeta palgatuluks.
Mis juhtub, kui ma ei leia 360 päeva jooksul tööd?
Pärast töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi lõppu on isikul võimalus taotleda töötutoetust, kui ta vastab selle saamise tingimustele. Töötutoetus on väiksem rahaline hüvitis, mida makstakse piiratud aja jooksul neile, kes on endiselt töötud ja kelle sissetulekud on alla kehtestatud määra.
Töötukassa roll ja täiendavad võimalused
Töötukassa roll ei piirdu vaid rahaliste väljamaksete tegemisega. See on organisatsioon, mis pakub terviklikku tuge tööturule naasmiseks. Lisaks hüvitistele on töötutel võimalus kasutada karjäärinõustamist, mis aitab selgitada välja oma tugevused ja huvid, ning vajadusel muuta karjäärisuunda. See on eriti oluline neile, kes on pikka aega ühel kohal töötanud ja tunnevad, et nende oskused vajavad värskendamist.
Lisaks on võimalik taotleda erinevaid toetusi ettevõtluse alustamiseks. Kui töötul on hea äriidee, võib ta pärast koolitust taotleda ettevõtluse alustamise toetust. See on suurepärane võimalus muuta töötus võimaluseks ja luua endale töökoht ise. Samuti on olemas erinevad palgatoetused, mis muudavad töötu palkamise tööandjale atraktiivsemaks, vähendades seeläbi riske töölevõtmisel.
Oluline on säilitada aktiivne suhtlus oma konsultandiga. Mida avatum ja koostööaltim on töötaja, seda kiiremini suudab Töötukassa pakkuda sobivaid lahendusi ja vakantse. Tööotsingud on protsess, mis nõuab pühendumist, kuid õigete tööriistade ja toega on võimalik sellest perioodist väljuda tugevamana ja uute perspektiividega.
Hüvitise maksustamine ja kättesaadavus
Mõistes, et töötuskindlustushüvitis on maksustatav tulu, on oluline arvestada oma igakuise eelarvega. Kuna tegemist on summaga, millest on juba tulumaks kinni peetud, laekub kontole neto summa. See tähendab, et täiendavat deklaratsiooni ega tulumaksu tagastust hüvitise osas tavapärasel viisil ei toimu, kui just ei ole tegemist maksuvaba tulu arvestamisega, mida saab iga inimene oma igakuises tuluallikate jaotuses määrata.
Töötuskindlustushüvitist makstakse üldjuhul tagantjärele eelmise kuu eest. See tähendab, et pärast registreerimist ja taotluse esitamist võib kuluda aega esimese väljamakseni. Planeerimine ja säästude olemasolu on selles olukorras kindlasti abiks. Kui tekib probleeme hüvitise õigeaegse laekumisega või küsimusi arvestuse osas, on alati kõige mõistlikum pöörduda otse oma Töötukassa konsultandi poole, kes oskab anda täpset informatsiooni konkreetse olukorra kohta.
Lõpetuseks võib öelda, et töötuskindlustussüsteem on Eestis hästi reguleeritud ja läbipaistev. Teades oma õigusi ja kohustusi, on võimalik seda turvavõrku efektiivselt kasutada, et ületada ajutine raske periood ja liikuda edasi uute ja põnevate tööalaste väljakutsete suunas. Oluline on hoida silma peal seadusandluse muutustel ja kasutada kõiki Töötukassa pakutavaid võimalusi enesearendamiseks ja tööotsingute kiirendamiseks.
