Euroopa on maailmajagu, mis on läbi ajaloo pakkunud inimkonnale nii kultuurilist, poliitilist kui ka tehnoloogilist inspiratsiooni. Kuigi esmapilgul võib tunduda lihtne vastata küsimusele, mitu riiki Euroopas asub, on tegelikkus märksa nüansirohkem. Geograafilised piirid, poliitilised liidud ja vaidlused suveräänsuse üle muudavad selle teema pidevalt muutuvaks. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Euroopa riikide arvust, nende klassifikatsioonist ja teguritest, mis mõjutavad meie arusaama sellest, mida me üheks „Euroopa riigiks“ peame.
Kui palju on Euroopas tegelikult riike?
Kõige sagedamini kasutatav vastus küsimusele, mitu riiki Euroopas asub, on 44 või 45. Kuid see arv sõltub otseselt sellest, milliseid kriteeriume me kasutame. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liigituse kohaselt loetakse Euroopasse kuuluvaks 44 riiki. See arv põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud riikidel, mille territoorium asub tervikuna või osaliselt Euroopa mandril.
Siiski tuleb arvestada mitme olulise teguriga:
- Riikidevahelised piirid: Riigid nagu Venemaa, Türgi, Kasahstan, Aserbaidžaan ja Gruusia on transkontinentaalsed, mis tähendab, et nende territoorium ulatub üle kahe maailmajao. Venemaa on pindalalt suurim ja suur osa selle rahvastikust elab Euroopas, seega loetakse teda vaieldamatult Euroopa riigiks.
- Poliitilised ja vaidlusalused territooriumid: Mõned piirkonnad, nagu Kosovo, on osaliselt tunnustatud. Kosovo iseseisvust toetab suur osa lääneriikidest, kuid teised, sealhulgas Serbia ja Venemaa, ei tunnusta seda iseseisva riigina. See muudab nimekirja koostamise keeruliseks, sõltuvalt sellest, kas vaatame maailma läbi diplomaatilise tunnustuse või tegeliku kontrolli prisma.
- Pisiriigid: Euroopas asub maailma väikseimaid riike, nagu Vatikan, Monaco, San Marino, Andorra ja Liechtenstein. Need riigid on täieõiguslikud liikmed mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, kuigi nende territoorium on sageli vaid ühe linna suurune.
Euroopa poliitiline jaotus
Euroopa poliitiline kaart ei ole kunagi staatiline. Pärast Teist maailmasõda ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndate alguses muutus Euroopa poliitiline maastik tundmatuseni. Täna jaotatakse Euroopat sageli erinevate kriteeriumite järgi, mis aitavad mõista nende riikide vahelisi dünaamikaid.
Geograafiline jaotus
Geograafiliselt jaotatakse Euroopa sageli viieks suureks piirkonnaks: Põhja-, Lääne-, Ida-, Lõuna- ja Kesk-Euroopaks. See jaotus on siiski pigem kultuuriline ja majanduslik kui rangelt füüsiline. Näiteks Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – on geograafiliselt Põhja-Euroopas, kuid ajalooliselt ja poliitiliselt on neid sageli seostatud Ida-Euroopa mõjusfääriga, millest nad on oma arengu ja poliitiliste valikutega kiiresti väljunud.
Poliitilised ja majanduslikud blokid
Kui räägime Euroopa riikide arvust, siis on oluline vahet teha Euroopa Liidul (EL) ja Euroopa kui kontinendi vahel. Euroopa Liit koosneb 27 liikmesriigist. Need riigid on loovutanud osa oma suveräänsusest ühistele institutsioonidele, et tagada vabakaubandus, avatud piirid ja ühine õigusruum. See tähendab, et lisaks geograafilisele kuuluvusele on riikidel ka poliitiline kuuluvus, mis määratleb nende seadusi, valuutat ja välispoliitikat.
Transkontinentaalsed riigid ja nende eripära
Mõiste “Euroopa riik” muutub eriti keeruliseks riikide puhul, mis ulatuvad kahe maailmajao vahel. Siin tekib tihti diskussioon: kas riik on Euroopa riik, kui suurem osa selle territooriumist asub Aasias? Vastus sõltub tihti kultuurilisest ja poliitilisest orientatsioonist.
Venemaa on parim näide. Kuigi geograafiliselt on suurem osa Venemaast Aasias (Siber), elab ligikaudu 75% elanikkonnast Euroopa osas. Ka Venemaa poliitiline, ajalooline ja kultuuriline süda on ajalooliselt olnud seotud Euroopaga. See teeb Venemaast ühe Euroopa mõjukama riigi, hoolimata geopoliitilistest pingetest.
Türgi on veelgi huvitavam juhtum. Vaid väike osa Türgi territooriumist – Ida-Traakia – asub Euroopas, kuid see piirkond on koduks Istanbulile, riigi suurimale linnale ja kultuurilisele keskusele. Türgi on NATO liige ja on ajalooliselt olnud tihedalt seotud Euroopa turvalisuse ja majandusega, kuigi tema pürgimine Euroopa Liitu on olnud aastakümneid kestnud ja keeruline protsess.
Kaukaasia riigid (Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia) asuvad geograafiliselt Kaukaasia mäestiku piiril. Neid riike peetakse sageli “sildadeks” Euroopa ja Aasia vahel. Poliitiliselt ja kultuuriliselt on nad viimastel aastakümnetel üha enam suunanud oma pilgu Euroopa institutsioonide poole, soovides tihedamat integratsiooni läänega.
Riigid, mis on rohkem kui lihtsalt geograafia
Euroopa riikide süsteemi mõistmiseks on oluline vaadata ka nende riikide staatust, mis ei kuulu Euroopa Liitu, kuid on siiski lahutamatu osa kontinendi poliitilisest ja kultuurilisest elust. Näiteks Norra, Šveits ja Island on riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna või muude lepingute kaudu tihedalt seotud EL-iga, kuid säilitavad täieliku suveräänsuse oma valuuta ja õigusloome üle.
Teisalt on olemas Euroopa Nõukogu, mis on inimõiguste ja demokraatia kaitsele keskendunud organisatsioon. Sellesse kuulub 46 riiki, mis on tunduvalt rohkem kui Euroopa Liidus. See näitab, et “Euroopa” kui kontseptsioon on laiem kui ainult majanduslik blokk – see on väärtusruum, mis ühendab riike, kes jagavad teatud demokraatlikke põhimõtteid.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu riiki on Euroopa Liidus?
Euroopa Liitu kuulub 27 riiki. See arv muutus pärast Ühendkuningriigi lahkumist (Brexit) 2020. aastal.
Kas Küpros on Euroopa riik?
Jah, geograafiliselt asub Küpros küll Lähis-Ida lähedal, kuid poliitiliselt ja kultuuriliselt on see Euroopa riik ning on ka Euroopa Liidu liige.
Kuidas loendatakse riike Euroopa Nõukogus?
Euroopa Nõukogus on 46 liikmesriiki. See on laiem organisatsioon kui Euroopa Liit ja hõlmab peaaegu kõiki Euroopa riike, edendades inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Jah, Venemaad peetakse Euroopa riigiks, kuna tema pealinn, suurimad rahvastikukeskused ja ajalooline kultuuripärand asuvad Euroopas, vaatamata sellele, et suur osa riigi territooriumist on Aasias.
Kas riikide arv Euroopas võib veel muutuda?
Jah, ajalugu on näidanud, et riigipiirid on muutuvad. Seda võivad mõjutada nii rahvusvahelised lepingud, de facto iseseisvumised kui ka uued poliitilised realiteedid maailmas.
Euroopa riikide loetelu ja nende mitmekesisus
Euroopa on koduks äärmiselt erinevatele riikidele. Vaadates nimekirja, märkame suuri erinevusi rahvaarvus, pindalas ja majanduslikus võimekuses. Ühest küljest on meil Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – Euroopa majandusmootorid, kus elab kümneid miljoneid inimesi. Teisest küljest on meil mikroriigid nagu Vatikan, mille pindala on vähem kui pool ruutkilomeetrit.
Selle mitmekesisuse säilitamine on üks Euroopa suurimaid tugevusi. Erinevad keeled, traditsioonid ja ajaloolised kogemused rikastavad kontinenti. Igal riigil on oma tee iseseisvuseni: mõned on eksisteerinud sajandeid, teised on sündinud hiljutiste konfliktide või lagunemisprotsesside tulemusel. Balti riikide taasiseseisvumine 1991. aastal on suurepärane näide sellest, kuidas rahvuslik tahe ja rahvusvaheline toetus suudavad muuta kaarti ning tuua riigid tagasi nende loomuliku Euroopa kultuuriruumi.
Euroopa riikide omavaheline koostöö toimub täna paljudel tasanditel. See ei ole enam ammu vaid diplomaatiline suhtlus, vaid igapäevane integreeritus. Inimesed reisivad, töötavad ja õpivad üle riigipiiride, luues ühtse Euroopa identiteedi, mis eksisteerib kõrvuti kohaliku rahvusliku identiteediga. See keerukas võrgustik teeb Euroopast ühe kõige tihedamini seotud ja koostööd tegeva piirkonna maailmas.
Tuleviku perspektiivid Euroopa poliitilises korralduses
Vaadates tulevikku, on selge, et küsimus Euroopa riikide arvust ei jää kunagi lõplikult vastatuks. Euroopa poliitiline integratsioon liigub edasi, kuid samal ajal on tunda ka rahvusliku suveräänsuse rõhutamist erinevates riikides. See dünaamika tähendab, et Euroopa kaart võib tulevikus näha välja teistsugune, sõltuvalt sellest, kuidas riigid reageerivad globaalsetele väljakutsetele, olgu nendeks kliimamuutused, julgeolekukriisid või tehnoloogiline areng.
Integratsiooniprotsesside kõrval on oluline roll ka regionaalsel koostööl. Põhjamaade koostöö, Balti koostöö ja Kesk-Euroopa initsiatiivid näitavad, et riigid suudavad ühiste huvide nimel luua tugevaid liite, mis täiendavad suuri rahvusvahelisi organisatsioone. Need väiksemad ringid aitavad säilitada Euroopa riikide unikaalsust ja lähedust, tagades samas, et kontinendi kui terviku positsioon maailmas püsiks tugev.
Lõppkokkuvõttes on Euroopa riikide arv vaid numbriline näitaja. Palju olulisem on nende riikide vaheline sidusus, pühendumus demokraatlikele väärtustele ja võime ühiselt tuleviku ees seisvatele probleemidele lahendusi leida. Ükskõik kui palju riike me Euroopas kokku loeme, jääb kontinent paigaks, kus mitmekesisus kohtub ühtse püüdlusega vabaduse ja heaolu poole.
