Igaühel meist on kodus sahtleid, kappe või panipaiku, kuhu on aastate jooksul kogunenud vanu mobiiltelefone, juhtmeid, katkiseid fööne või muid elektroonikaseadmeid, mis enam ammu töökorras ei ole. Tihti lükkame nende äraviskamist edasi, sest ei tea täpselt, kuidas nendega õigesti käituda või kuhu need viia. Elektroonikajäätmed on aga eriline prügiliik, mis vajab vastutustundlikku lähenemist, kuna need sisaldavad nii väärtuslikke materjale, mida saab taaskasutada, kui ka ohtlikke aineid, mis võivad loodusesse sattudes põhjustada tõsist kahju. Selles juhendis vaatame lähemalt, miks on vana tehnika utiliseerimine hädavajalik, kuidas seda teha ohutult ja milliseid võimalusi pakub tänapäevane jäätmekäitlussüsteem Eestis.
Miks ei tohi elektroonikat visata tavalisse prügikasti?
Vana elektroonika viskamine olmeprügi hulka on mitte ainult keskkonnavaenulik, vaid ka seadusega keelatud tegevus. Elektroonikaseadmed, olgu need väikesed nutiseadmed või suured kodumasinad, koosnevad väga keerulisest kokteilist erinevatest materjalidest. Nende hulgas on metalle, plasti, klaasi ja trükkplaate, kuid sageli ka raskemetalle nagu elavhõbe, plii, kaadmium ja mitmesuguseid leegiaeglusteid.
Kui selline seade satub prügilasse tavalise olmeprügi hulka, hakkavad aja jooksul ohtlikud ained lekkima, reostades pinnast ja põhjavett. See omakorda mõjutab taimestikku, loomi ja lõppkokkuvõttes ka inimeste tervist. Lisaks on elektroonika tohutu ressursipank. Näiteks sisaldavad paljud nutitelefonid kulda, hõbedat, pallaadiumi ja vaske, mille kaevandamine loodusest on väga ressursimahukas ja keskkonda koormav. Taaskasutades need materjalid vanadest seadmetest, vähendame vajadust uue toorme järele.
Kuidas ja kuhu elektroonikat ära anda?
Eestis on elektroonikaromude kogumissüsteem üles ehitatud nii, et elanikul oleks võimalikult mugav oma vanast tehnikast vabaneda. Võimalusi on mitmeid, alates suurtest jäätmejaamadest kuni poodide juures asuvate kogumispunktideni.
Jäätmejaamad kui universaalsed kogumispunktid
Kõige kindlam koht kõikidele elektroonikajäätmetele, olgu need suured või väikesed, on kohalik jäätmejaam. Eestis on pea igas omavalitsuses vähemalt üks jäätmejaam, kuhu elanikud saavad teatud koguse elektroonikaromusid tasuta üle anda. Jäätmejaama eelis on see, et seal on tagatud professionaalne käitlus ja materjalide liigiti kogumine.
- Kontrollige enne kohaleminekut oma kohaliku omavalitsuse veebilehelt jäätmejaama lahtiolekuaegu.
- Veenduge, et seade oleks komplektne – näiteks ärge eemaldage kodumasinatelt juhtmeid või komponente, mis võivad käitlemisel abiks olla.
- Kui teil on suur kogus elektroonikat, võib olla vajalik eelnev registreerimine või täpsustamine.
Kaupluste tagastusnõuded
Väga mugav võimalus on elektroonika viimine poodidesse, mis seda müüvad. Eesti seadused panevad edasimüüjatele kohustuse võtta vastu teatud tüüpi elektroonikat:
- Suured kauplused: Kui ostate uue kodumasina, on kauplus kohustatud tasuta vastu võtma vana analoogseadme. Näiteks uue pesumasina ostmisel peab pood vana pesumasina utiliseerimiseks vastu võtma.
- Väikesed elektroonikapoed: Poodides, mille müügipind on vähemalt 400 ruutmeetrit, peavad olema väikesed kogumiskastid väga väikestele elektroonikaseadmetele (näiteks mobiiltelefonid, taskukalkulaatorid), isegi kui te uut toodet ei osta.
Eriprojektid ja kogumiskampaaniad
Sageli korraldavad tootjavastutusorganisatsioonid (nagu EES-Ringlus, Eesti Elektroonikaromu jmt) koos kohalike omavalitsustega kampaaniaid, kus kogutakse elanikelt vanu seadmeid kokku erakorraliste kogumisringide käigus. See on suurepärane võimalus vabaneda suuremõõtmelisest prahist, kui transpordivõimalus jäätmejaama puudub.
Mida teha enne seadme äraandmist?
Enne kui viite vana arvuti või nutitelefoni jäätmejaama, on mõned ettevalmistustööd, mis tagavad teie andmete turvalisuse ja lihtsustavad taaskasutamist.
Andmete turvaline kustutamine
See on kõige olulisem samm nutiseadmete ja arvutite puhul. Ärge kunagi andke ära seadet, milles on teie isiklikud fotod, kirjad või paroolid. Tehke seadmele tehaseseadete taastamine (factory reset) ja veenduge, et kõik kontod (iCloud, Google jne) oleksid seadmest eemaldatud. Kui seade ei tööta, on soovitatav füüsiliselt hävitada andmekandja ehk kõvaketas või mälukiip.
Patareid ja akud
Kui seadmel on eemaldatavad patareid või akud, on soovitatav need võimalusel eraldi välja võtta. Sageli on jäätmejaamades eraldi kastid patareide ja akude jaoks, kuna nende keemiline koostis erineb oluliselt ülejäänud elektroonikast. Leelispatareid, liitiumakud ja pliiakud vajavad erinevat käitlusmeetodit.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma pean elektroonika äraandmise eest maksma?
Reeglina on elanikele elektroonikajäätmete üleandmine jäätmejaamades tasuta, eeldusel, et tegemist on kodumajapidamises tekkinud jäätmetega. Suurte koguste või ettevõtte jäätmete puhul võivad kehtida hinnakirjad.
Mida tehakse minu vanade seadmetega pärast nende äraandmist?
Seadmed suunatakse jäätmekäitlusettevõtetesse, kus need lammutatakse osadeks. Ohtlikud komponendid eemaldatakse ja töödeldakse ohutult. Väärtuslikud materjalid (metallid, plastid) sorteeritakse ja suunatakse toorainena tagasi tööstusesse.
Kas ma võin katkise seadme prügikonteinerisse panna, kui see on väike?
Ei, mitte mingil juhul. Isegi väike patareitoitega mänguasi või taskulamp sisaldab komponente, mida ei tohi visata olmeprügi sekka. Kasutage väikeelektroonika jaoks mõeldud kogumiskaste kauplustes.
Kuhu viia vana televiisor või külmkapp?
Kõige kindlam on need viia kohalikku jäätmejaama. Kui ostate uue seadme, leppige poega kokku vana seadme äraveo ja utiliseerimise osas – see on tihti kõige mugavam variant.
Mida teha, kui seade on veel töökorras, kuid ma ei vaja seda enam?
Kui seade töötab, on selle utiliseerimine viimane valik. Kaaluge seadme annetamist heategevuseks, sõpradele andmist või müümist kasutatud asjade portaalides. See on parim viis pikendada toote eluiga.
Ringmajandus ja elektroonika taaskasutamine
Üha enam räägitakse ringmajandusest, mille üks nurgakivi on elektroonika eluiga. Mitte kõik vanad asjad ei pea minema utiliseerimisele. Enne kui otsustate vana arvuti või telefoniga hüvasti jätta, mõelge, kas seda saaks veel kuidagi kasutada. Võib-olla vajab see vaid uut akut või operatsioonisüsteemi uuendamist. Kui seade on tõesti omadega õhtal, siis on selle õige utiliseerimine panus tulevikku, kus me raiskame vähem loodusvarasid.
Eestis on elektroonika taaskasutussüsteemid pidevas arengus. Jäätmejaamade võrgustik muutub mugavamaks ja kaubanduskeskused võtavad üha aktiivsemalt rolli jäätmete kogumisel. Teie kui tarbija ülesanne on teha teadlik valik ja mitte jätta vanu seadmeid tolmu koguma või neid loodusesse poetada. Iga korralikult sorteeritud seade on samm puhtama ja kestlikuma keskkonna suunas. Kui olete ebakindel, kuhu täpselt mingi ese viia, on internetis kättesaadavad veebilehed nagu kuhuviia.ee, mis aitavad leida lähima kogumispunkti ja selgitavad täpselt, millist liiki jäätmeid seal vastu võetakse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et vana elektroonika utiliseerimine ei pea olema keeruline ega aeganõudev protsess. See on lihtsalt harjumus – nagu paberi või pakendite sorteerimine. Kui võtate endale eesmärgiks, et ükski elektroonikaseade ei satu teie kodus enam olmeprügi hulka, olete juba suure töö ära teinud. Hoidke oma vanad seadmed eraldi, tehke neile kiire andmetühjendus ja leidke nende jaoks õige koht – olgu see siis jäätmejaam või spetsiaalne kogumispunkt. Nii aitate säästa loodust ja tagada, et väärtuslikud materjalid jõuavad ringlusesse tagasi.
